Ioon

Ioon - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia:

Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid.

Ioone tähistatakse samamoodi kui elektriliselt neutraalseid keemilisi elemente, lisades sõltuvalt iooni tüübist elemendi tähisele "+" või "–" märgi ning märkides vajaduse korral ära kaotatud või juurde saadud elektronide arvu. Näiteks H+ ja SO42-.

Isotoop

Isotoop - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia:

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. Ehk teisisõnu, keemilise elemendi isotoobid erinevad teineteisest neutronite arvu poolest aatomi tuumas aga prootoneid ja elektrone on neil sama palju.

Mis on molekul?

• Mis on molekul?: Kui omavahel ühinevad kovalentse sideme abil kaks või rohkem aatomit, tekibki molekul. Molekuli iseloomustatakse veel ka teisiti. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad omadused nagu ainel ja ta võib keemilises reaktsioonis laguneda.

Molekulis võib olla erineval hulgal ühesuguseid või erinevaid aatomeid. Näiteks hapniku molekulis on kaks hapniku aatomit, osoonis kolm hapniku aatomit, vees aga kaks vesiniku aatomit ja üks hapniku aatom või puuviljasuhkru - fruktoosi - molekulis kuus süsiniku, kaksteist vesiniku ja kuus hapniku aatomit.

Niimoodi neid molekulide koostisosasid lugeda on keeruline, selleks otsustati lühidalt keemiliste sümbolite abil ja numbritega aatomite arvud üles märkida, kusjuures iga elemendi sümboli taha paremale nurka märgitakse aatomite arv. Seda numbrit nimetatakse indeksiks:

H2 - näitab, et vesiniku molekulis on kaks vesiniku aatomit ja loetakse seda valemit: haa kaks

Cl2 - näitab, et kloori molekulis on kaks kloori aatomit ja valemit loetakse   kloor kaks ning see on üks kloori molekul.

2 Cl - loetakse kaks kloor ja see tähistab ka kahte kloori aatomit. Seda numbrit valemi ees nimetatakse koefitsendiks ehk kordajaks, mis näitab aatomite või molekulide jne aineosakeste arvu.

H2S - Selles molekulis on kaks vesiniku aatomit ja üks väävli aatom, loetakse haa kaks ess.

3H2S - siin on kolm molekuli eelmist ainet."

• MOLEKUL, AINE JA AINEOSAKE | TaskuTark.ee - Sinu abiline kooliasjade lahendamises!:

• Molekul - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia: "Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Keemias kasutatava ametliku definitsiooni järgi on molekul elektriliselt neutraalne osake, mis koosneb kahest või enamast ühe või mitme keemilise elemendi aatomist, mis on omavahel ühendunud keemiliste sidemetega. Rangelt võttes ei hõlma molekuli definitsioon ioonsete ainete (nt NaCl) struktuuriühikuid, kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihtipeale ka nendest rääkides molekuli mõistet. Mitteranges mõttes nimetatakse molekulideks sageli ka vabasid aatomeid või mitmest aatomist

• Koolielu:

Mittemetallid

• Mittemetallid - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia: "Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme."
• Ülevaade mittemetallidest | TaskuTark.ee:
• Mittemetallid ja nende omadused.: "Mis on mittemetall? - Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda)."

Tugev elektrolüüt

Tugev elektrolüüt on aine, mis vesilahuses peaaegu või täielikult dissotseerub ioonideks. Kuna tekkivad ioonid on head elektrijuhid, siis algselt nimetatigi elektrolüüdiks ainet vesilahuses, mis juhib hästi elektrivoolu.

Kui lahuses olevatest ioonidest ja nende käitumisest rohkem teada saadi, siis sai tugev elektrolüüt ka oma tänapäevase definitsiooni.

Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad.

Näiteks:

soolhape (HCl)
väävelhape (H2SO4)
lämmastikhape (HNO3)
kaaliumhüdroksiid (KOH)
kaaliumkloriid (KCl)
naatriumkloriid (NaCl)

Loodusteaduslikud mudelid põhikoolile

Loodusteaduslikud mudelid põhikoolile:

2HCl + FeS → FeCl2 + H2S

2HCl + FeS → FeCl2 + H2S

Al + HBr = AlBr3 + H2

2 Al(s) + 6 HBr(aq) = 2 AlBr3(aq) + 3 H2(g)

Fe + 2HCl → FeCl2 + H2

http://chemiday.com/en/reaction/3-1-0-1095

Väävelhape

Väävelhape on anorgaaniline hape mille anhüdriid on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja selle käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõigi sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka "lõngaõli" ja "akuhappena". Wikipedia

Valem: H₂SO₄

Tihedus: 1,84 g/cm³

Molaarmass: 98,079 g/mol

Sulamispunkt: 10 °C

Keemispunkt: 337 °C

Rahvusvahelise Puhta ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) ID: Sulfuric acid

Klassifikatsioon: Sulfuric acids

Metallide reageerimine hapetega

keem_gymn_metallide_reageerimine_hapetega.pdf

Elektrolüüs

Elektrolüüs on keemiline reaktsioon elektrivoolu toimel.

• Elektrolüüs | TaskuTark
• Elektrolüüs - Vikipeedia

Mida nimetatakse lahjendatud happeks?

?

• http://www.taskutark.ee/m/happed/