Mäendus. 2014. Mäeinstituut


Mäendus 2014
Kogumiku toimetuskolleegium
Ingo Valgma – toimetaja
Toimetus:
Ingo Valgma, Vivika Väizene, Margit Kolats, Gaia Grossfeldt, Veiko Karu, Martin Nurme

Esikaas: Maardu fosforiidikarjääri lõputranšee

Annotatsioon
Mäeinstituudi kogumik koondnimetusega „Mäendus“ koondab aktuaalsete mäendusuuringute põhjal koostatud artikleid. Riikliku energiatehnoloogiate programmi raames on tehtud nii põlevkivi kui põlevkivi jääkide ja jäätmete kasutamise laiaulatuslikke uuringuid. Nii põlevkivi kui teiste maavarade ja geotehnoloogia on seotud mitmed Eesti Teadusfondi grandiuuringud, kus uuritakse varinguid, tektoonikat ja kaevanduste täitmist. Mitmed seired ja projekteerimistööd käsitlevad keskkonnamõju ja tehnoloogilisi lahendusi. Käivitunud on maavarade raimamise ja kaeviste rikastamise uuringud ning katsetööd.

Kogumik on seotud järgnevate Mäeinstituudi uuringute ja projektidega: Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine (3.2.0501.11-0025) - mi.ttu.ee/etp;       MIN ‑ NOVATION ‑ Kaevandamise   ja   kaevandamisjääkide/jäätmete uuringud Eestis ja Läänemere piirkonnas (VIR491) – mi.ttu.ee/min-novation; Kivimi raimamine ja rikastamine valikmeetoditega (B36) – mi.ttu.ee/rikastamine. Täpne Mäeinstituudi projektide loetelu asub projektide veebilehel: mi.ttu.ee/projektid.

Viitamine kogumikule:
Valgma, I.; Väizene, V.; Kolats, M.; Grossfeldt, G.; Karu, V. (2014). Mäendus. Tallinn: TTÜ Mäeinstituut
Viitamine artiklile:
Valgma, I., Kolats, M., Grossfeldt, G. (2014). Mäenduslikud õpiobjektid. Valgma, I.; Väizene, V.; Kolats, M.; Karu, V.; Grossfeldt, G. (Toim.). Mäendus (7-26). Tallinn: TTÜ Mäeinstituut
           
ISBN  
978-9949-430-81-9   (CD)
ISBN
978-9949-430-80-2   (pdf aadressil mi.ttu.ee/kogumik)
Autoriõigus: TTÜ Mäeinstituut, 2014-11-15

ETISe kategooria 3.2 – eelretsenseeritud kogumik, vt. www.etis.ee

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 3

Sisukord
1. Eessõna ...................................................................................................................... 10
2. Mäenduse ajalugu enne seda kui Eestist sai mäetööstusmaa .................................... 11
3. Põlevkivi kvaliteedi ja kaevandamistehnoloogia uuringud ....................................... 30
4. Mäenduslikud õpiobjektid ......................................................................................... 39
5. Kaasaegsed ehitus- ja mäemasinad............................................................................ 48
6. Eesti põlevkivi kaevandamisviisid ............................................................................ 55
7. Eesti maavarad, nende kaevised ja kasutusalad ......................................................... 68
8. Mäeinstituudi põlevkiviuuringutest ........................................................................... 74
9. Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõjust aastatel 2016-2030 ......... 82
10. Põlevkivi kaod ........................................................................................................... 99
11. Keskkonnaprobleemid põlevkivi, lubjakivi, liiva, kruusa ja turba mäeeraldiste kasutuselevõtul ................................................................................................................ 108
12. Kaardistamine ja mäetööde plaanid ......................................................................... 112
13. Põlevkivivaru ümberhindamine alaplokkides ......................................................... 118
14. Põlevkivi kaevandamisest ning ühest võimalikust tulevikutehnoloogiast .............. 122
15. Pilootseade kaevandamisel tekkinud jääkide ja jäätmete töötlemiseks ning uute kasutusalade leidmiseks .................................................................................................. 132
16. Inertsed täiematerjalid ............................................................................................. 143
17. Linttervikutega kamberkaevandamise tehnoloogia ................................................. 147
18. Lõhketööde mõjust kaubapõlevkivi klassi 0…30 mm väljatulekule ....................... 152
19. Ojamaa kaevandus – Eesti kõige uuema kaevanduse toodang õlitehasele .............. 163
20. Pinnasepuur - hõlbus abimees geoloogilisel praktikumil ........................................ 169
21. Maardu kaevandamisala vee kvaliteet ..................................................................... 174
22. Mäendusmakett- õppetöö lahutamatu osa ............................................................... 185
23. Mäeinseneride elukestev õpe ................................................................................... 189
24. Põlevkivi rikastamisjääkide ladustamine ja alternatiivne kasutamine .................... 198
25. Võllpurustuskopa eelised lõugpurustuskopa ees ..................................................... 203
26. Modelleeritud müramudeli kehtivus Eesti õigusruumis .......................................... 209
27. Põlevkivituha taaskasutamisega seotud õigusaktid ................................................. 213
28. Lühieekombaini kasutamise mõjud varingute tekkele kirde-eesti põlevkivikaevandustes .................................................................................................... 222
29. Määruse „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“ vastavus praeguste kaevandamistingimustega põlevkivikaevanduses ........................................................... 234
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 4
30. Ülekaevandamine, seadusandlusest tulenevad nõuded ja karistused Oorema IV kruusakarjääri näitel ........................................................................................................ 245
31. Kutseomistamine mäenduses ................................................................................... 250
Research projects in Mining Department (http://mi.ttu.ee/projects) .............................. 262
Mäeinstituudi projektid, uuringud ja osalemine uuringutes (http://mi.ttu.ee/projektid/) 262
Mäeinstituudi personal .................................................................................................... 296
Tagasi ülikooli ................................................................................................................ 300
Tabelid
Tabel 2-1 Varajase mäenduse aegrida [2,4,5] ................................................................... 11
Tabel 3-1 Ojamaa kaevanduse laiendamise võimaluste analüüs ...................................... 32
Tabel 3-2 Mäeinstituudi poolt viimastel aastatel teostatud põlevkiviuuringud. Vt. lisa aadressilt: mi.ttu.ee/projektid [9] ...................................................................................... 33
Tabel 5-1 Mäemasinate infoportaal .................................................................................. 52
Tabel 6-1Avakaevandamise perioodid Eesti põlevkivi karjäärides [2] ............................ 65
Tabel 6-2 Kaevandamisviiside perioodid Eesti põlevkivi kaevandustes [2] .................... 65
Tabel 7-1 Eesti põhiliste maavarade kasutusala ja varu jääk seisuga 2013 lõpp [8] ........ 69
Tabel 8-1 Aktiivsed põlevkivi kaevandamisload seisuga 2014 (Maa-amet, 05.10.2014) 74
Tabel 10-1 Mitmesugused kaevandamise kaod aastal 1982 [17] ................................... 104
Tabel 11-1. Müra sumbuvus metsas ............................................................................... 109
Tabel 12-1 Markšeideri täiendused aja, nime ja allkirjaga planšeti kirjanurgas ............. 112
Tabel 13-1 Põlevkivikihtide paksuse statistiline analüüs ............................................... 119
Tabel 14-1 Suuremamahulisemad katsetööd purustuskoppadega Eestis Mäeinsituudi osalusel ............................................................................................................................ 128
Tabel 15-1 MIN-NOVATION projekti pilootseadmed .................................................. 133
Tabel 16-1 Killustiku kui täiematerjali mõõdetud (reaalsed) ja soovituslikud parameetrid........................................................................................................................................ 144
Tabel 17-1. Sammas- ja linttervikute kadude võrdlus .................................................... 147
Tabel 18-1 Katselõhkamised ........................................................................................... 157
Tabel 19-1Põlevkivi ja lubjakivi purunemise võrdlus simuleerimis tarkvaral ............... 166
Tabel 20-1 Tudengite poolt mõõdetud punktid turbaväljal ............................................ 172
Tabel 21-1 Fosforiidikaevandamise alade iseloomulikud andmed, koos veemahtudega 177
Tabel 21-2 Maardu järve ja kaevandatud alade tehnoloogiliste veekogude (kraavide) vee ökoloogiline seisund füüsikaliste ja keemiliste näitajate järgi (aritmeetilised keskmised kõigist vaatlusandmetest aastatel 2011-2013). [10, 27] .................................................. 179
Tabel 21-3 Maardu piirkonna vooluvee pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi määramine füüsikalis-keemiliste klasside kvaliteedinäitajate ja üldtingimuste järgi vastavalt lisale 4 keskkonnaministri määrusele nr 44 (jõustunud 28.11.2010.a). [11, 27]........................................................................................................................................ 180
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 5
Tabel 22-1 Geodisaini kursustel valminud mäendusmaketid ......................................... 186
Tabel 23-1 Täienduskoolituse punktide väärtuse arvestamine [13] ............................... 193
Tabel 24-1. Jäätmehoidla parameetrid. [8]: .................................................................... 200
Tabel 25-1 Allu tööorganite parameetrid [4] .................................................................. 205
Tabel 25-2 MB tööorganite parameetrid [4] ................................................................... 205
Tabel 26-1 Programmis CadnaA kasutatavad standardid [6] ......................................... 210
Tabel 28-1 Põlevkivi kaod tervikutes [16]...................................................................... 232
Tabel 29-1 Ehitise suurim lubatav võnkekiirus sõltuvalt kaugusest ja aluspinnast [3] . 237
Tabel 29-2 Ehitise liigist sõltuv parandustegur [3] ........................................................ 238
Tabel 29-3 Ehitise suurim lubatav võnkekiiruse määramine Saksa standardi järgi [2] . 238
Tabel 29-4 Ehitise suurim lubatav võnkekiiruse määramine Prantsusmaa standardi järgi [2] ................................................................................................................................... 239
Tabel 29-5 Ehitise suurim lubatav võnkekiiruse määramine Rootsi standardi järgi [2]. 239
Tabel 30-1 Erinevad õhusaaste väärtused erinevatel protsessidel Ooremaa IV karjääri näitel ............................................................................................................................... 247
Tabel 30-2 Ooremaa IV karjääri potentsiaalsete tulude ja kulude võrdlus ..................... 248
Tabel 31-1 Väljastatud pädevus- ja kutsetunnistused vastutusulatuste kaupa ajavahemikul 2007-2014 ....................................................................................................................... 252
Tabel 31-2 Mäeinseneride kutsestandardi kaheksa kohustuslikku kompetentsi ja volituste ulatus, Versioon 2 [10]. ................................................................................................... 253
Tabel 31-3 Formaalhariduse ja kutsetaseme vastavus [11, 9, 1, 33] .............................. 254
Tabel 31-4 Ligikaudne geotehnoloogia erialal lõpetamise ja katkestamise statistika ajavahemikus 2009-2014, kus AAGB tähistab bakalaureuseõpet ning AAGM magistriõpet. Lõpetamise tulemuslikkus – kogu lõpetajate arv sisseastujatest, lõpetajate efektiivsus – normaalajal lõpetajate hulk ........................................................................ 257
Joonised
Joonis 2-1 Esimese ekskavaatori eskiisi tegi Giovanni Fontana 1420. aastal. Tänapäeval on sellest arenenud teleskoopnoolega pärikoppekskavaatorid [4]. ................................... 13
Joonis 2-2 Visand ujuvdraglainist aastast 1500 [4] .......................................................... 14
Joonis 2-3 Roobastee [4] ................................................................................................... 14
Joonis 2-4 Regi kaevise vedamiseks [4] ........................................................................... 15
Joonis 2-5 Vintsiga tõsteseade [4] .................................................................................... 16
Joonis 2-6 Elevaatorkonveier [4] ...................................................................................... 16
Joonis 2-7 Greiferkoppekskavaator [4] ............................................................................. 17
Joonis 2-8 Adrast arendatud skreeper [4] ......................................................................... 18
Joonis 2-9 Inimjõul töötav pärikoppekskavaator [4] ........................................................ 18
Joonis 2-10 Dubois põhjaluugiga pärikoppekskavaator [4].............................................. 19
Joonis 2-11 Hobuvintsiga paljukopaline ekskavaator [4] ................................................. 19
Joonis 2-12 Tuulejõul käitatav ja praamile paigutatud rootorekskavaator [4] ................. 20
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 6
Joonis 2-13 Esimene pöördkoppekskavaatori projekt [4] ................................................. 20
Joonis 2-14 Inimjõul töötav pärikoppekskavaator [4] ...................................................... 21
Joonis 2-15 Hobuvagonetid [4] ......................................................................................... 21
Joonis 2-16 Marmorimurd [4] ........................................................................................... 22
Joonis 2-17 Pendel-rootorekskavaator [4] ........................................................................ 22
Joonis 2-18 Esimene aurumootoriga masin [4] ................................................................ 23
Joonis 2-19 Pärikoppekskavaator praamil [4] ................................................................... 24
Joonis 2-20 Elevaatorkonveieriga skreeper [4] ................................................................. 24
Joonis 2-21 Hobuvintsid ja käsikärud [4] ......................................................................... 25
Joonis 2-22 Esimene kuivamaa paljukopaline kettekskavaator [4] .................................. 25
Joonis 2-23 Hobuskreeper [4] ........................................................................................... 26
Joonis 2-24 Esimene auru-roomiktraktor [4] .................................................................... 26
Joonis 2-25 Käsivintsiga paljukopaline ekskavaator [4] .................................................. 27
Joonis 2-26 Mootorgreider Good Roads Machine [4] ...................................................... 27
Joonis 2-27 Mootorgreider [4] .......................................................................................... 28
Joonis 3-1 Ojamaa kaevandusega külgnevad plokid varu kategooriaga aastal 2012 ....... 31
Joonis 4-1 Klassifikatsiooni jaotuse kirjeldus................................................................... 40
Joonis 4-2 Kaevandamisviisid (vaalkaevandamine, aukkaevandamine, veealune kaevandamine, kamberkaevandamine) ............................................................................. 41
Joonis 4-3 Allmaakopplaadur kaevanduses põlevkivi kraapkonveierile laadimas ........... 43
Joonis 4-4 Pealmaakopplaadur karjääris kivisütt kallurile laadimas ................................ 43
Joonis 4-5 Käpplaadur ...................................................................................................... 44
Joonis 4-6 Mäeinstituudi õpiobjekt - Maavarade majandus ............................................. 45
Joonis 4-7 Õpiobjekti Maavarade majandus sisu.............................................................. 46
Joonis 5-1 Sany masinad- Hiina masinatootja väljapanek kui ajamärk ............................ 49
Joonis 6-1 Tulptervikutega kamberkaevandamisviis [13] ................................................ 58
Joonis 6-2 30o – 60o kambrite asetusega kamberkavandmisviis [13] ............................... 59
Joonis 6-3 Logistuskambritega kamberkaevandmisviis [13] ............................................ 60
Joonis 6-4 Mitme kambriline kamberkaevandamisviis [13] ............................................. 61
Joonis 6-5 Ristlõhkeaukudega kamberkaevandamisviis [13] ........................................... 62
Joonis 6-6 Kombainlaavakaevandmisviis [13] ................................................................. 64
Joonis 7-1Buldooseriga raimatud põlevkivi ..................................................................... 70
Joonis 7-2 Katlatuhk ......................................................................................................... 70
Joonis 7-3 Täitematerjalina kasutatav lubjakivikillustik .................................................. 71
Joonis 8-1 Välitööd Selisoos ............................................................................................. 77
Joonis 9-1Põlevkivi kaevandamise maht ning all- ja pealmaakaevandamise jagunemine, mln t/a ............................................................................................................................... 83
Joonis 9-2 Aheraine mõju hinnang hinnangupallides ....................................................... 84
Joonis 9-3 Põlevkivi olemasolevate aherainemägede asukohaskeem .............................. 85
Joonis 9-4 Aheraine tekkimise dünaamika Eesti põlevkivimaardlas (1945 kuni 2023) ... 86
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 7
Joonis 9-5 Kaevandamissügavuse 0-12 ja 13-40m andmetel rajoneeritud kaevandamisala. 10x10km võrgustik ........................................................................................................... 88
Joonis 9-6 Maastikumõju kaalutud keskmised hindepallid .............................................. 89
Joonis 9-7 Kaevandatud alade suurused, km2 .................................................................. 90
Joonis 9-8 Maakatte jaotus aladel, km2............................................................................. 91
Joonis 9-9 Kaevandatud alad kaeveväljade kaupa ............................................................ 91
Joonis 9-10 Põlevkivi kaevandamise mõju põhja- ja pinnaveele hinnangupallides ......... 92
Joonis 9-11 Erinevate variantide mõjupallid valdkondade kaupa .................................... 95
Joonis 9-12 Mõjupallid valdkondade kaupa ..................................................................... 95
Joonis 9-13 Erinevate variantide mõjupallide summa ...................................................... 96
Joonis 10-1 Eesti põlevkivi kihindi läbilõige [2] .............................................................. 99
Joonis 10-2 Paarisstrekkidega kaevandamisviis [4] ....................................................... 101
Joonis 10-3 Linttervikutega kamberkaevandamisviis [18] ............................................. 102
Joonis 10-4 Paarislaavadega pikkesi kaevandamisviis [18] ........................................... 103
Joonis 10-5 Tulptervikutega kamber-kaevandamisviis [18] ........................................... 103
Joonis 11-1. Tolmu ja müra mõõtmine ........................................................................... 109
Joonis 11-2. Tolmu kumulatiivse mõju mudel koos Mõnumäe veekogu rajamisega ..... 110
Joonis 12-1 Sompa kaevanduse põlevkivi kaevandamise paberplanšett mõõtkavaga 1 : 1000 aastast 1964 ....................................................................................................... 113
Joonis 12-2 Tänapäevane digitaalne mäetööde plaan ..................................................... 114
Joonis 13-1 Alaplokid 1-1, 1-2 ja 1-6 plokis 1 ............................................................... 118
Joonis 13-2 Põlevkivikihtide kogupaksus puursüdamikes alaplokkides 1-1, 1-2, 1-6 ja plokis 1 ............................................................................................................................ 119
Joonis 14-1 Kamberjaevandamise tehnoloogia skeem. .................................................. 124
Joonis 14-2 Purustuskopa kasutusvõimalused erinevate masinate küljes....................... 126
Joonis 14-3 Purustatud materjal väljub kopa alt ............................................................. 127
Joonis 14-4 Purustuskopa separeerimisprotsess ............................................................. 128
Joonis 15-1 MIN-NOVATION projekti partnerid .......................................................... 132
Joonis 15-2 Kopplaadur ja purustuskopp ........................................................................ 134
Joonis 15-3 Märgsepareerimise pilootseade ................................................................... 134
Joonis 15-4 Pilootseadmegrupi seadmete mobiilne konteiner ........................................ 135
Joonis 15-5 Statsionaarne purustus ja sõelumissõlm ...................................................... 136
Joonis 15-6 Metallide leostumisseade metalli sisalduse määramiseks ........................... 136
Joonis 15-7 Nordkalk - klinkri purustamine ................................................................... 137
Joonis 15-8 Kiviõli Keemiatööstuse aheraine purustamise katsed ................................. 137
Joonis 15-9 Estonia põlevkivikaevanduse põlevkivi märgsepareerimine ...................... 138
Joonis 15-10 Paekivitoodete Tehase kaevise separeerimiskatsed .................................. 139
Joonis 15-11 Kivisöe kaevandamisjäägi testimine ......................................................... 139
Joonis 16-1 Killustiku 16/32 lõimis ................................................................................ 144
Joonis 17-1. Linttervikutega kombain-kaevandamise tehnoloogiline skeem ................. 149
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 8
Joonis 18-1. Lõhkeaugu ümber toimuv protsess [13] ..................................................... 152
Joonis 18-2 Purustused survetsoonis massiivis. Mõõtelati jaotus (paremal servas) 5 cm. [11] ................................................................................................................................. 153
Joonis 18-3 Radiaallõhede tekkimine [2] ....................................................................... 153
Joonis 18-4 Pragude süsteem lõhkeaugu ümbruses. ....................................................... 154
Joonis 18-5 Pingelained praod piirkonnas ...................................................................... 154
Joonis 18-6 Pingelaine levimine ühest keskkonnast teise ............................................... 155
Joonis 18-7 Põlevkivi peenese tekkimine kihtide kokkupuutepinnal ............................. 156
Joonis 18-8 Klassi 0…30 mm saagis (Ojamaal) ............................................................. 159
Joonis 18-9 Klassi 0…25 mm saagis (Ahtmes) .............................................................. 160
Joonis 19-1 Punase joonega on tähistatud Ojamaa kaevandusest Kohtla - Järvele suunduva lintkonveieri teekond ...................................................................................... 163
Joonis 19-2 Sõelanalüüside töötlemisel MS Excelis saadud üks astmejaotustest .......... 165
Joonis 19-3 Katseskeem vahetult enne valtspurustit [22], purustamise ja sõelumise simuleerimise tarkvaral Bruno ........................................................................................ 166
Joonis 20-1 Erinevad turbapuurid [4] ............................................................................. 170
Joonis 20-2 Pinnasepuuriga katsetatud erinevad materjalid ........................................... 171
Joonis 20-3 Tudengid välitööl turbamaardlas ................................................................. 171
Joonis 21-1 Maardu fosforiidimaardla ............................................................................ 174
Joonis 21-2 Maardu kaevandamisala .............................................................................. 175
Joonis 21-3 Mõõtmiskohad (1- Maardu järve väljavool Kroodi ojja; 2- Lõunakarjääri väljavool Maardu järve; 3- Lõuna poolt Maardu järve sissevool; 4- Maardu kaevanduse väljavool strekist; 5- Maardu põhjakarjääri ja kaevanduse väljavool; 6- Kroodi oja enne suubumist merre; 7- Ülgase kaevanduse väljavool veekõrvaldusstollist; 8- Põhjakarjääri tranšee; 9- Põhjakarjääri tranšee; 10- Lõunakarjääri tranšee; 21- Põhjakarjääri tranšee; 22- Ülgase savikarjäär) ................................................................................................... 176
Joonis 21-4 Maardu veega täitunud lõunakarjääri tranšee .............................................. 177
Joonis 21-5 Maardu veega täitunud põhjakarjääri tranšee .............................................. 178
Joonis 21-6 Püld ja Nüld mõõdetud väärtused välitööde ja aastaaegade kaupa mõõtmispunktides ........................................................................................................... 181
Joonis 22-1 Mäendusmaketid Mäemuuseumis ............................................................... 186
Joonis 22-2 Maardu fosforiidimaardla makett koos Geodisain õpilastega ..................... 187
Joonis 23-1 Täienduskoolituste pildigalerii [15] ............................................................ 189
Joonis 23-2 Mäendusalane täienduskoolitus geograafia õpetajatele 21.03.2014 ........... 190
Joonis 23-3 Kivimite ja mineraalide määramine. ........................................................... 190
Joonis 23-4 Mäeinseneride täienduskoolitus Kivimite töötlemine ja käitlemine, 08.-12.03.2013...................................................................................................................... 191
Joonis 23-5 Mäetehniku täienduskoolitus 2012. a. ......................................................... 191
Joonis 23-6 Täienduskoolituse kodulehe info jaotus [14] .............................................. 192
Joonis 24-1. Jäätmehoidla planeerimise skeem. [11] ...................................................... 200
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 9
Joonis 25-1. MB tööorganite tootlikus [3] ...................................................................... 206
Joonis 25-2. Allu purustuskopp [5] ................................................................................. 206
Joonis 25-3. MB purustuskopp [3] ................................................................................. 206
Joonis 26-1 Müramudel, andmepunkti suurus on 10x10m [9] ....................................... 211
Joonis 27-1 Põlevkivituha tekke ja taaskasutamise määrad aastatel 2008-2011 [17]. .. 214
Joonis 27-2 Põlevkivikaevanduse hüdrauliline täitmine [28]. ........................................ 215
Joonis 28-1. Lühieekombain [3] ..................................................................................... 223
Joonis 28-2. Lühieekombaini skeem ............................................................................... 224
Joonis 28-3. Seismoloogilised sündmused Eesti põlevkivimaardlas aastal 2008. Tärnid - varingud, täpid - lõhkamised [13] ................................................................................... 226
Joonis 28-4 2008. aasta varingu tagajärjel vajunud puud maapinnal [13] ...................... 227
Joonis 28-5 2008 aasta varingu tagajärjel tekkinud lõhe maapinnal [13] ....................... 228
Joonis 28-6 Varisenud ala Estonia kaevanduse mäetööde plaanil. Koordinaadid: 59,234N & 27,441E. [15] .............................................................................................................. 229
Joonis 28-7 Tervikute varisemistsooni skemaatiline näide ............................................ 230
Joonis 28-8 Kambriploki tervikute mõõtmete skeem. Katkendlik punane joon - ohtlik ala, kus võib tekkida varinguid. Lilla pidev joon - ala, mis sarnaneks lühieekombainiga kaevandamisel tervikute mõõtmete poolest. [15] ........................................................... 231
Joonis 29-1 Võnkumise põhiparameetrid [5] ................................................................. 235
Joonis 29-2 Võnkekiiruse prognoosimise graafik ........................................................... 241
Joonis 29-3 Seismiliselt ohutu laengusuurus [6] ............................................................ 242
Joonis 29-4 Maksimaalne seismiliselt ohutu laengukogus* [6] ..................................... 243
Joonis 30-1 Ooremaa IV kruusakarjääri plaan................................................................ 246
Joonis 31-1 Kompetentsuste ring [8] .............................................................................. 251
Joonis 31-2 Väljastatud pädevus- ja kutsetunnistused 2007-2014 aastatel, **seisuga 15.10.2014...................................................................................................................... 255

Sõnaseletused

Estivo- Sõnaseletused -:



Sõnaseletused


Keskkonnamõju eelhindamine – kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle.










(KMH) – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.





Oluline keskkonnamõju – keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
(KSH) -  eesmärk on keskkonna­kaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. KSH korraldatakse strateegiliste planeerimisdokumentide ja planeeringute koostamisel.
(KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist. See tähendab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Eesti organisatsioonidel on võimalus valida kahe KKJSi vahel: rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard ISO 14001 ning EMAS ehk Euroopa Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem.
Keskkonnakompleksluba on dokument, mis annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkondades toimuva tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise.
Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba on dokumendid, mis annavad Välisõhu kaitse seaduses sätestatud juhtudel õiguse viia saasteaineid paiksest saasteallikast välisõhku ning määravad selle õiguse kasutamise tingimused.
Saasteaine lubatud heitkogus on arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest saasteallikast või ühel tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest kokku välisõhku suunatud või eraldunud saasteaine kogus ei põhjusta saasteallika mõjupiirkonna välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist.
Hajuvusarvutuse abil määratakse saasteallikast eralduva saasteaine lubatud hetkeline heitkogus saasteaine maapinnalähedases õhukihis, lähtudes saasteallikast väljuvate gaaside parameetritest ja välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest.
Saasteallika(te)st välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) on välisõhu saasteloa taotluse osa, mis kirjeldab käitise tegevust, parimat võimalikku tehnikat, tegevusest põhjustatud välisõhu saastamist, seire meetodeid ning heite vältimise ja vähendamise tehnika kirjeldust.
Saastatuse taseme piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus
Parim võimalik tehnika (PVT) on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju.





Energiaaudit - protseduur selgitamaks, kuidas kasutatakse energiat, millised on võimalikud meetmed energia säästmiseks ja kuidas saab energiat auditeeritaval objektil säästlikumalt kasutada.


Energiajuhtimine - see on osa ettevõtte juhtimiskohustustest, millega kontrollitakse aktiivselt energiakasutuse tingimusi, tagamaks, et selles ettevõttes  kasutatakse energiat kõige efektiivsemal viisil.





Energiasääst - tehniliste abinõude süsteem ja inimeste käitumistavade muutmine, et säästa tarbitavat energiat.
EPCM - Inseneriteenused, Ostuteenused ja Ehitusjuhtimisteenused.

Kaugküttevõrk - kaugküttevõrk on tehniline süsteem soojuse edastamiseks tootjalt tarbijani. Grammatiliselt on vale kasutada sõna kaugküttetrass.

Kombitootmine või kombitsükkel (ingl. k. - combined cycle) - kasutatakse kahte erinevat ringprotsessi - Rankine (aurturbiini kasutamine) ja Brayton (gaasiturbiini kasutamine).
Soojus - üks energia ülekandmise võimalusi. Termodünaamiliselt on sõna soojusenergia kasutamine väär.

Soojuse ja elektri koostootmine ehk SEK (ingl. k. - combined heat and power) - soojuse ja elektri koostootmine, kusjuures kasutada võib erinevaid tehnoloogiad (nt. ainult Rankine’i ringprotsessi, kombitsüklit või sisepõlemismootoreid).

1W ehk 1J/s - võimsusühik ja näitab ajaühikus tehtavat töö hulka.

1Wh (1Wh = 3600J) - Wh kaudu mõõdetakse energia hulka. 1Wh kulub kui 1W võimsusega seade töötab 1 tund.

Uut

Sagedasemad teemad

Veeb (185) YouTube (184) Õppematerjalid (125) Fotokonkurss (65) Kuhu minna? (55) Äpp (16) Linnud (15) Keemia (13) Matkamine (13) Geograafia (8) Sõnastik (8) Kõige (6) Aialinnud (5) Online (5) Tihane (5) pdf (5) 2016 (4) Eesti (4) Inglise sõnastik (4) Kaardid (4) Keeleõpe (4) Käsitöö (4) Loodus (4) Mäng (4) Nipp (4) Seened (4) Vesi (4) Värvuline (4) Eesti keel (3) Gupi (3) Kala (3) Keskkonnaharidus (3) Lasteaed (3) Lind (3) Mess (3) Rasvatihane (3) Reaktsioonivõrrandid (3) Töö (3) Veeseire (3) Vintlased (3) ? (2) Abi (2) Akvaarium (2) Arvutiasjandus (2) Eesti sõnastik (2) Euroopa riigid (2) Füüsika (2) Happed (2) Ilmastik (2) Interaktiivne õppematerjal (2) Interaktiivne õppevahend (2) Juhend (2) Jõul (2) Jõulud (2) Kaart (2) Karjäärimess (2) Keeleabi (2) Keelenõu (2) Keelenõuanne (2) Keeleveeb (2) Kesk-Eesti karjäärimess (2) Keskkond (2) Kliima (2) Kuidas (2) Lingid tulevikku (2) Lubjakivi (2) Lõhkeained (2) Maailma suurim (2) Matemaatika (2) Mida teha kui? (2) Mida teha? (2) Molekul (2) Mure (2) Mäendus (2) Paide (2) Põlevkivi (2) Põllumajandus (2) Riigid (2) Simulatsioon (2) Soo (2) Statistika (2) Tallinn (2) Tarkvara (2) Tihaslane (2) Vaimne tervis (2) Video (2) 2017 (1) Aiandus (1) Aiapidamine (1) Analüüsivõime (1) Andmed (1) Android (1) Anioon (1) Asukohamängud (1) Asula (1) Auto ostmine (1) Bioloogia (1) E-õpe (1) EKI (1) Eesti keele test (1) Eesti kohad (1) Eesti sood (1) Eesti-vene sõnaraamat (1) Elekter (1) Elektrikeevitus (1) Elektrilaeng (1) Elektrolüüs (1) Elektrolüüt (1) Enesekindlus (1) Enesetunne (1) Estuaar (1) Ettevõtlus (1) Fosforiit (1) Fosforiit Inseneeria (1) Fotograafia (1) Geoloogia (1) Gmail (1) Goegraafia (1) Google (1) Hallvares (1) Hape (1) Hänilane (1) Iirimaa (1) Ilutulestik (1) Infotehnoloogia (1) Inglise-eesti (1) Inimese elundkonnad (1) Ioon (1) Ioonkoostis (1) Isetegemine (1) Isotoop (1) Juga (1) Jälgimine (1) Järvede seiramine (1) Jäta meelde (1) Jõgi (1) Kaardirakendus (1) Kadakalind (1) Kaevandamine (1) Kaevude seire (1) Kasevint (1) Katioon (1) Kaunistus (1) Keel (1) Keelesäuts (1) Keevitus (1) Keskkonnaamet (1) Kirevkala (1) Kirjutaja loeb (1) Kiviaed (1) Kivid (1) Kivimid (1) Koduvarblane (1) Kogumik (1) Kohad (1) Konkurss (1) Kosmos (1) Kraanad (1) Kuidas pildistada ilutulestikku? (1) Kuldnokk (1) Kutseharidus (1) Käbi (1) Käsitöömess (1) Käsitööseened (1) Laeng (1) Lahjendatud hape (1) Lego (1) Lehtersuue (1) Lepalind (1) LibreOffice (1) Liikluskasvatus (1) Lingikogu (1) Linn (1) Linnumääraja (1) Linnuõpik (1) Lugeja kirjutab (1) Lumekaart (1) Lumikatte paksus (1) Maagia (1) Maailma vanim (1) Madalrõhkkond (1) Madalrõhuala (1) Masinad (1) Meedia (1) Meiliga jälgimine (1) Metallid (1) Mets (1) Metsavaht (1) Metsvink (1) Metsvint (1) Miljonkala (1) Mis päev täna on? (1) Mittemetallid (1) Muld (1) Mullaparandusained (1) Mussoon (1) Mälu (1) Nafta (1) Netiraadio (1) Nutiseade (1) Nõuanded (1) Nõustamine (1) Online sõnastik (1) Ookean (1) Pajulind (1) Pajutihane (1) Pandipakend (1) Parus major (1) Passaat (1) Pildid (1) Pildistamine (1) Pilvelind (1) Piparkoogid (1) Planeedid (1) Poenimekiri (1) Populaarne (1) Praak (1) Programmeerimine (1) Proovivõtmine (1) Punakurguke (1) Punarind (1) Päev (1) Päikeseenergia (1) Päikesevarjutus (1) Põhjavint (1) Põldvarblane (1) Raadio (1) Raamat (1) Raba (1) Rabamurakas (1) Rahvastik (1) Rakendus (1) Register (1) Rekord (1) Risulind (1) Ruunimärk (1) Rästaslane (1) Rüüts (1) SEO (1) Sabatihane (1) Santatracker (1) Seente kasvatamine (1) Siisike (1) Sinitihane (1) Smart-ID (1) Soolsus (1) Spektrivärvid (1) Suhkur (1) Suurnokk-vint (1) Sõnaraamat (1) Taastuvenergia (1) Tabel (1) Taimed (1) Taimekasvatus (1) Taimemääraja (1) Tarbimine (1) TaskuTark (1) Tee ise (1) Teeviit (1) Tegevused (1) Telefon (1) Telefoni mälu (1) Tervis (1) Test (1) Toitumine (1) Treimine (1) Tsüklon (1) Tugev elektrolüüt (1) Tuhat tänu (1) Tumblr (1) Tunnel (1) Turism (1) Turvas (1) Täistekstid (1) Tõlge (1) Tööotsimine (1) Tööpakkumised (1) Töötus (1) Töövihik (1) Tööõpetus (1) Uuenduste tellimine (1) Uuring (1) Vaatamisväärsus (1) Vaipsoo (1) Valaste juga (1) Vanim (1) Vares (1) Vareslane (1) Vee modelleerimine (1) Vee omaduste mõõtmine (1) Vee vooluhulga mõõtmine (1) Vee voolukiiruse mõõtmine (1) Veebiraadio (1) Veebiõpik (1) Veeproov (1) Veetaseme mõõtmine (1) Vendade päev (1) Veskid (1) Veskivaramu (1) Vihmavint (1) Viiksutaja (1) Viirus (1) Vikisõnastik (1) Virmalised (1) Vooluveekogude seire (1) Väike põõsalind (1) Värvid (1) Västriklane (1) Väävelhape (1) pH (1) Õpetus (1) Õpi (1) Õpik (1) Õppeprogramm (1) Üritused (1)

Populaarsed praegu

Populaarsed hiljuti

Populaarne möödunud aastal

Populaarseimad postitused