Elektrikeevitus

Tööstuslikud elektriseadmed ja -paigaldised:

Elektrikeevitus
Keevitamiseks nimetatakse metallide ühendamist kokkupuutepunkti kuumutamise teel. Võimalikud on kaks keevituse liiki:
1.          Sulakeevitus – materjal kuumutatakse kuni sulamistemperatuurini
2.  Survekeevitus – materjal kuumutatakse kuni plastilise olekuni, mille järel rakendatakse  mehaaniline jõud.
Levinumateks keevituseliikideks on:
·         käsikaarkeevitus;
·         keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG);
·         kontaktkeevitus;
·         plasmakeevitus.
Keevituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatakse järgmiseid keevitusliiteid.
1.      Põkkliide – kõige levinum keevitusliide. Kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide jm keevitamiseks (joonis 1.a).
2.      Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b).
3.      Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c).
4.      Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d).
Käsikaarkeevitus e. elektroodkeevitus
Keevitamiseks kasutatakse elektroodi, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Elektrood on kaetud kattega, millest moodustub sulametalli kaitsev räbukiht.
Kaarkeevitusel kasutatakse elektrikaare poolt tekitatud soojusliku efekti, mille abil sulatatakse liidetavad detailid ja elektrood. Elektroodi kasutatakse vajaliku lisametalli saamiseks.
Keevituselektroodid 
allikas:ru.wikipedia.org
Keevitusseadme moodustavad:
·         keevituse toiteallikas (keevitustrafo),
·         elektroodihoidja,
·         toiteallikat ja elektroodihoidjat ühendav keevitusjuhe,
·         elektrood,
·         kinnitusklambriga tagasivoolujuhe.
Keevitamisel tekkib elektroodi ja detaili vahele kõrge temperatuuriga (5000 - 7000°C) kaarleek. Selle tulemusena sulab keevituspiirkonnas detaili serv ja elektrood. Sulametall koguneb liite ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ning kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid.
Käsikaarkeevituse seadmed
Käsikaarkeevitusel kasutatakse väikest pinget 15 kuni 50V ning suurt voolu kuni 500A. Keevitusseadmetel peab olema võimalus reguleerida keevitusvoolu erinevate paksustega metallide keevitamiseks.
Keevituse toiteseadmeteks kasutatakse:
·         keevitustrafo – ehituselt või olla varustatud alaldiga. Alalisvoolul keevitades tekkib stabiilsem elektrikaar, mis tagab parema keevitusõmbluse kvaliteedi.
·         keevitusgeneraator – sisepõlemismootoriga generaator, võimaldab keevitada võrguvoolu puudumisel.
·         keevitusinverter – inverteeris muudetakse tööstusliku sagedusega vahelduvvoolu kõrgsagedusvooluks (5 – 25 kHz). Kõrgendatud sagedus võimaldab kasutada väiksemate mõõtmetega trafosid.
·         ostsillaator – ettenähtud kaarkeevituse toiteks kõrgetel sagedustel ja pingetel. Ossilaatori kasutamine soodustab elektrikaare süttimist ning tasakaalustab selle põlemist. Nende võimsus on vaid 100-250W, kasutatav sagedus 150-260kHz ja pinge 2-3kV. Kõrgendatud pinge tulemusel süttib kaar enne, kui elektrood puudutab keevitatavat metalli. Samal ajal sellise sagedusega vool ja pinge on inimesele ohutu. Ostsillaator ühendatakse paralleelselt keevitustrafoga. Ostsillaatoreid kasutatakse väikevõimsuselise kaarega keevitamisel mittesulava elektroodiga TIG-keevitusel.

Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas
Kaitsegaasis keevitamisel puudub elektroodi ümbritsev kate. Sulametalli kaitseks atmosfääri toime eest kaitseb kaitsegaasikiht. Sellise keevituse puhul on mitmeid eeliseid:
·         kaar on soojuslikult hästi konstrueeritud. Põhimetallis on struktuurimuutuse piirkond minimaalne ja keevitatavad detailid deformeeruvad vähe;
·         sulametall on kaitstud ümbritseva keskkonna mõju eest, eriti inertgaasi kasutamisel;
·         võimalus pidevalt jälgida kaart ja keevitussõlme;
·         võimalus keevitada erineva paksusega detaile;
·         mehhaniseerimise ja automatiseerimise lihtsus.
Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse:
·         keevitamine sulamatu elektroodiga ehk TIG-keevitus – kaarleek tekitatakse volframelektroodi ja keevitatava detaili vahele. Keevitusõmblus moodustatakse lisametalliks. Lisades elektroodile toorium-, lantaan, või ütriumoksiidi on võimalik tõsta keevitusvoolu. TIG-keevitust kasutatakse värviliste metallide ja nende sulamite ning roostevaba terase keevitamiseks.
·         keevitamine sulava elektroodiga ehk MIG/MAG-keevitus – keevitamisel kasutatakse keevitustraati. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil sulamiskiirusele vastava kiirusega kaarleegi piirkonda. Kaitsegaas võib paikneda eraldi mahutis, kus voolikute abil juhitakse see kaarleegi põlemispiirkonda või paikneda keevitustraadis.
Sõltuvalt kaitsegaasist jaguneb keevitus:
·         MAG-keevitus – keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (süsihappegaas);
·         MIG-keevitus – keevitus inertse gaasi keskkonnas (argoon);
·         MIG/MAG – keevitus gaaside segus.
Kontaktkeevitus
Kontaktkeevituse puhul juhitakse keevitatavatest detailidest läbi elektrivool ning samaaegselt surutakse need kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni.
Enamlevinud kontaktkeevituse liigid:
·         punktkeevitus – detailid liidetakse üksikutes piiratud pindalaga kontaktkohtades;
·         joonkeevitus – pidev õmblus saadakse jadamisi ühendatud üksteisega kattuvate punktide abil. Elektroodina kasutatakse rulle, mis avaldavad detailidele surve ning pööreldes nihutavad neid edasi.
Punktkeevitus. Allikas: http://www.welding.su
Plasmakeevitus
Plasmakeevitus jaguneb:
·         plasmakaar – kasutatakse nii keevitamiseks kui ka lõikamiseks ja pealesurumiseks. Seejuures peab töödeldav materjal juhtima elektrit.
·         plasmajuga – kasutatakse peamiselt kuumutamiseks ja elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks.

Lõikamine plasmakaarega: Allikas: Miller Arc Welding Products
Electrode - elektrood; Constricting nozzle - ahendav düüs.
Plasma tekitamiseks süüdatakse plasmatronis elektrikaar, misjärel juhitakse kaaresambale gaas. Gaas läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapniku ja nende segusid.

Uut

Sagedasemad teemad

Veeb (185) YouTube (184) Õppematerjalid (125) Fotokonkurss (65) Kuhu minna? (55) Äpp (16) Linnud (15) Keemia (13) Matkamine (13) Geograafia (8) Sõnastik (8) Kõige (6) Aialinnud (5) Online (5) Tihane (5) pdf (5) 2016 (4) Eesti (4) Inglise sõnastik (4) Kaardid (4) Keeleõpe (4) Käsitöö (4) Loodus (4) Mäng (4) Nipp (4) Seened (4) Vesi (4) Värvuline (4) Eesti keel (3) Gupi (3) Kala (3) Keskkonnaharidus (3) Lasteaed (3) Lind (3) Mess (3) Rasvatihane (3) Reaktsioonivõrrandid (3) Töö (3) Veeseire (3) Vintlased (3) ? (2) Abi (2) Akvaarium (2) Arvutiasjandus (2) Eesti sõnastik (2) Euroopa riigid (2) Füüsika (2) Happed (2) Ilmastik (2) Interaktiivne õppematerjal (2) Interaktiivne õppevahend (2) Juhend (2) Jõul (2) Jõulud (2) Kaart (2) Karjäärimess (2) Keeleabi (2) Keelenõu (2) Keelenõuanne (2) Keeleveeb (2) Kesk-Eesti karjäärimess (2) Keskkond (2) Kliima (2) Kuidas (2) Lingid tulevikku (2) Lubjakivi (2) Lõhkeained (2) Maailma suurim (2) Matemaatika (2) Mida teha kui? (2) Mida teha? (2) Molekul (2) Mure (2) Mäendus (2) Paide (2) Põlevkivi (2) Põllumajandus (2) Riigid (2) Simulatsioon (2) Soo (2) Statistika (2) Tallinn (2) Tarkvara (2) Tihaslane (2) Vaimne tervis (2) Video (2) 2017 (1) Aiandus (1) Aiapidamine (1) Analüüsivõime (1) Andmed (1) Android (1) Anioon (1) Asukohamängud (1) Asula (1) Auto ostmine (1) Bioloogia (1) E-õpe (1) EKI (1) Eesti keele test (1) Eesti kohad (1) Eesti sood (1) Eesti-vene sõnaraamat (1) Elekter (1) Elektrikeevitus (1) Elektrilaeng (1) Elektrolüüs (1) Elektrolüüt (1) Enesekindlus (1) Enesetunne (1) Estuaar (1) Ettevõtlus (1) Fosforiit (1) Fosforiit Inseneeria (1) Fotograafia (1) Geoloogia (1) Gmail (1) Goegraafia (1) Google (1) Hallvares (1) Hape (1) Hänilane (1) Iirimaa (1) Ilutulestik (1) Infotehnoloogia (1) Inglise-eesti (1) Inimese elundkonnad (1) Ioon (1) Ioonkoostis (1) Isetegemine (1) Isotoop (1) Juga (1) Jälgimine (1) Järvede seiramine (1) Jäta meelde (1) Jõgi (1) Kaardirakendus (1) Kadakalind (1) Kaevandamine (1) Kaevude seire (1) Kasevint (1) Katioon (1) Kaunistus (1) Keel (1) Keelesäuts (1) Keevitus (1) Keskkonnaamet (1) Kirevkala (1) Kirjutaja loeb (1) Kiviaed (1) Kivid (1) Kivimid (1) Koduvarblane (1) Kogumik (1) Kohad (1) Konkurss (1) Kosmos (1) Kraanad (1) Kuidas pildistada ilutulestikku? (1) Kuldnokk (1) Kutseharidus (1) Käbi (1) Käsitöömess (1) Käsitööseened (1) Laeng (1) Lahjendatud hape (1) Lego (1) Lehtersuue (1) Lepalind (1) LibreOffice (1) Liikluskasvatus (1) Lingikogu (1) Linn (1) Linnumääraja (1) Linnuõpik (1) Lugeja kirjutab (1) Lumekaart (1) Lumikatte paksus (1) Maagia (1) Maailma vanim (1) Madalrõhkkond (1) Madalrõhuala (1) Masinad (1) Meedia (1) Meiliga jälgimine (1) Metallid (1) Mets (1) Metsavaht (1) Metsvink (1) Metsvint (1) Miljonkala (1) Mis päev täna on? (1) Mittemetallid (1) Muld (1) Mullaparandusained (1) Mussoon (1) Mälu (1) Nafta (1) Netiraadio (1) Nutiseade (1) Nõuanded (1) Nõustamine (1) Online sõnastik (1) Ookean (1) Pajulind (1) Pajutihane (1) Pandipakend (1) Parus major (1) Passaat (1) Pildid (1) Pildistamine (1) Pilvelind (1) Piparkoogid (1) Planeedid (1) Poenimekiri (1) Populaarne (1) Praak (1) Programmeerimine (1) Proovivõtmine (1) Punakurguke (1) Punarind (1) Päev (1) Päikeseenergia (1) Päikesevarjutus (1) Põhjavint (1) Põldvarblane (1) Raadio (1) Raamat (1) Raba (1) Rabamurakas (1) Rahvastik (1) Rakendus (1) Register (1) Rekord (1) Risulind (1) Ruunimärk (1) Rästaslane (1) Rüüts (1) SEO (1) Sabatihane (1) Santatracker (1) Seente kasvatamine (1) Siisike (1) Sinitihane (1) Smart-ID (1) Soolsus (1) Spektrivärvid (1) Suhkur (1) Suurnokk-vint (1) Sõnaraamat (1) Taastuvenergia (1) Tabel (1) Taimed (1) Taimekasvatus (1) Taimemääraja (1) Tarbimine (1) TaskuTark (1) Tee ise (1) Teeviit (1) Tegevused (1) Telefon (1) Telefoni mälu (1) Tervis (1) Test (1) Toitumine (1) Treimine (1) Tsüklon (1) Tugev elektrolüüt (1) Tuhat tänu (1) Tumblr (1) Tunnel (1) Turism (1) Turvas (1) Täistekstid (1) Tõlge (1) Tööotsimine (1) Tööpakkumised (1) Töötus (1) Töövihik (1) Tööõpetus (1) Uuenduste tellimine (1) Uuring (1) Vaatamisväärsus (1) Vaipsoo (1) Valaste juga (1) Vanim (1) Vares (1) Vareslane (1) Vee modelleerimine (1) Vee omaduste mõõtmine (1) Vee vooluhulga mõõtmine (1) Vee voolukiiruse mõõtmine (1) Veebiraadio (1) Veebiõpik (1) Veeproov (1) Veetaseme mõõtmine (1) Vendade päev (1) Veskid (1) Veskivaramu (1) Vihmavint (1) Viiksutaja (1) Viirus (1) Vikisõnastik (1) Virmalised (1) Vooluveekogude seire (1) Väike põõsalind (1) Värvid (1) Västriklane (1) Väävelhape (1) pH (1) Õpetus (1) Õpi (1) Õpik (1) Õppeprogramm (1) Üritused (1)

Populaarsed praegu

Populaarsed hiljuti

Populaarne möödunud aastal

Populaarseimad postitused