- Mis on molekul?: Kui omavahel ühinevad kovalentse sideme abil kaks või rohkem aatomit, tekibki molekul. Molekuli iseloomustatakse veel ka teisiti. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad omadused nagu ainel ja ta võib keemilises reaktsioonis laguneda.
Molekulis võib olla erineval hulgal ühesuguseid või erinevaid aatomeid. Näiteks hapniku molekulis on kaks hapniku aatomit, osoonis kolm hapniku aatomit, vees aga kaks vesiniku aatomit ja üks hapniku aatom või puuviljasuhkru - fruktoosi - molekulis kuus süsiniku, kaksteist vesiniku ja kuus hapniku aatomit.
Niimoodi neid molekulide koostisosasid lugeda on keeruline, selleks otsustati lühidalt keemiliste sümbolite abil ja numbritega aatomite arvud üles märkida, kusjuures iga elemendi sümboli taha paremale nurka märgitakse aatomite arv. Seda numbrit nimetatakse indeksiks:
H2 - näitab, et vesiniku molekulis on kaks vesiniku aatomit ja loetakse seda valemit: haa kaks
Cl2 - näitab, et kloori molekulis on kaks kloori aatomit ja valemit loetakse kloor kaks ning see on üks kloori molekul.
2 Cl - loetakse kaks kloor ja see tähistab ka kahte kloori aatomit. Seda numbrit valemi ees nimetatakse koefitsendiks ehk kordajaks, mis näitab aatomite või molekulide jne aineosakeste arvu.
H2S - Selles molekulis on kaks vesiniku aatomit ja üks väävli aatom, loetakse haa kaks ess.
3H2S - siin on kolm molekuli eelmist ainet."
- Molekul - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia: "Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Keemias kasutatava ametliku definitsiooni järgi on molekul elektriliselt neutraalne osake, mis koosneb kahest või enamast ühe või mitme keemilise elemendi aatomist, mis on omavahel ühendunud keemiliste sidemetega. Rangelt võttes ei hõlma molekuli definitsioon ioonsete ainete (nt NaCl) struktuuriühikuid, kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihtipeale ka nendest rääkides molekuli mõistet. Mitteranges mõttes nimetatakse molekulideks sageli ka vabasid aatomeid või mitmest aatomist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar