Mineraaltooret jätkub veel

Mineraaltooret jätkub veel

26.06.2013, Ingo Valgma, Inseneeria

Lk	Tiraaž	Žanr	Suurus	Kestus
28-29		News	A

INGO VALGMA,

Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, direktor

Mineraaltooret võetakse ühest küljest kui lõputut ressurssi ja teisest küljest kui väärtuslikku toorainet mis kohe-kohe otsa saab. Mõlemad peavad tegelikult paika, kuid tingimused muutuvad nii ajas kui poliitikas.

Kaevandamisstatistika näitab samu trende nagu tarbiv tööstuski: kaevandamismaht kasvab kõige suuremaks Hiinas. Tõus algas juba kaheksakümnendatel, kui see oli Hii­nas veel Euroopaga samaväärne, kuid nüüdseks on see ületanud teiste kon­tinentide kaevandamismahte kolme-ja enamakordselt. Osa turgu on juurde võidetud Euroopalt, kuid pea­mine kasv on toimunud Hiinas nii sisetarbimise kui ekpordi tõttu. Hiina ja Aasia ekport pärsib küll teiste kon­tinentide toodangumahu kasvu, kuid ka mujal on need tõusuteel.

Statistikat vaadates tuleb silmas pidada, et ülemaailmses terminoloogias käsitletakse ehitusmaterjalide kaevandamist muust kaevandamisest eraldi. Peamiselt sellepärast, et ehitus­materjale tarbitakse põhiliselt kohali­kus tööstuses ja usaldusväärsete kaevandamismahtude andmete kogu­mine on siis liiga keeruline.

Viis mineraaltooraine gruppi

Kasutusalade ja käitlemistehnoloogiate järgi jaotatakse mineraaltooraine viide gruppi: raud ja rauasulamid, värvilised metallid, haruldased metallid, tehno­loogiline toore ja kütused. Mineraalseid ehitusmaterjale käsitletakse jälle eraldi.

Rauasulamite gruppi kuuluvad raud, kroom, koobalt, mangaan, molübdeen, nikkel, koltan, titaan, volfram, vanaadium. Värvilised metallid on alumiinium, antimon, arseen, boksiit, vismut, kaadmium, vask, gallium, ger­maanium, plii, liitium, elavhõbe, haruldased muldmetallid, telluur, tina, tsink. Haruldaste metallide gruppi kuuluvad kuld, plaatinametallid (pal-laadium, plaatina, roodium) ja hõbe.

Tööstuslikud maavarad on asbest, barüüt, bentoniit, boorimineraalid, teemantid (vääriskivid ja tööstuslikud teemantid), diatomiit, päevakivi, fluo-riit, kips ja anhüdriit, grafiit, guaano, kaoliin, magnesiit, perliit, potas, fosfo­riit, sool, väävel, talk, vermikuliit ja tsirkoon. Kütused on kivisüsi (ka antratsiit ja energeetiline kivisüsi), koks,

pruunsüsi, maagaas, nafta, õliliivad, põlevkivi ja uraan.

Üldiselt kasutatakse nii metallide, kütuste kui ehitustoorme puhul põhitoodangu nimetust, mis lähtub kauba nimetusest. Näiteks dolokivi ning lubjakivi ja kruusa ei tooda välja eraldi, vaid ühise nimetaja all - tarbimisklassi järgi killustik. Samuti ei ole tarbimisstatistikas olu­line, mis kivimi seest saadi kätte ühend P205 - seda kaupa nimetatakse fosforiidiks.

Samal ajal, kui kaevandamine lii­gub eelkõige sinna, kus on soodsamad tingimused, muutub ka mineraaltoormega varustamise poliitiline olukord. Enamik maailma mineraaltoormest toodetakse poliitiliselt ebastabiilsetes riikides.

Mis on mäendustingimused?

Mäendustingimuste järgi määratakse ja valitakse ka kaevandamiskoht. Eel­kõige kaevandatakse mäestikes, kus on moodustunud metallimaagid ja mis on lähemal veeteedele.

Ülikülmas või kuumas kliimas on kallis kaevandada ja seetõttu näeme maailmakaardil ka nendes kohtades valget laiku. Poliitiline keskkond saab määravaks, kui eelnevad tingimused on soodsad, eriti Hiinas, kus soodusta­takse maavarade kasutamist, ja Euroo­pas, kus seda takistatakse. Statistika näitab, et ka tehnoloogia- ja töötlev tööstub liigub tasapisi sinna, kus kae­vandatakse.

Eesti kolm maavara: põlevkivi, turvas ja fosforiit

Eesti paistab statistilistes andmetes välja põlevkivi, turba ja fosforiidi poo­lest. Nii nagu Eestis põlevkivi, on maailma tähtsaim maavara süsi. Söe abil toodetakse 70% maailma eletri-enegia baasvõimsusest. Seni kuni paremat imerohtu pole leiutatud, jätkub söeosakaalu kasv.

Sarnane trend võib käivituda ka põlevkivi puhul, kui majandusküsi­mused hakkavad rohkem poliitikat mõjutama. Eriliseks muretsemiseks põhjust ei ole, kuna söekasutamise tehnoloogia on juba kordi säästliku­maks muudetud. Nii nagu kütuste puhul, kasvab ka teiste toorainete kaevandamine tulevikus tunduvalt.

Kaks head tehnoloogiat

Toodangumahu kasvu oluline mootor on ka hea tehnoloogia. Eriti väärivad esiletoomist kaks tehnoloogiat, mis on maavarade ammutamist tõusu­teele aidanud. Need on hüdrofrakki-mine koos suundpuurimisega ja suurte kambritega kaevandamine. Viimane on võimalikuks teinud madala sisaldusega maakide kasutuse­levõtmise paljudes piirkondades. Eristatakse suuri kambreid, mille mõõtmed on ca 50 m laius, 150 m pikkus ja 100 m kõrgus, ja arendata­vaid ning tulevasi suuri kambreid või väristamisega kaevandamist, kus maaki varistatakse ja lõhatakse üli­suurtes mahtudes {supercaves, kambri kõrgus 1 km ). Selle tehnoloogia abil suudetakse tõsta päevatootlikkus 160 000 tonnini päevas.

Suur tootlikkus toob kaasa sood­samad majandusnäitajad. Karjääride ja kaevaduste mõõtmed kasvavad seega tunduvalt. Tuleb silmas pidada, et superkarjääre ja -kaevandusi suuda­vad rajada vaid üksikud suurfirmad, kes ongi enamiku maailma mäetöös­tusest enda kätte võtnud. Need on PHP Billiton, Rio Tinto, Caterpillar. Eestis ja Läänemere ümbruse riikides tegutsevad nendega võrreldes mikro-ja miniettevõtted. Kui tulevikus lei­takse hea kasutusvõimalus Eesti kil­dale ja fosforiidile, siis hakatakse ka neid kaevandama, kuid suure tõenäo­susega säästvama tehnoloogiaga, kui on senised.