Mineraaltooret jätkub veel
26.06.2013, Ingo Valgma, Inseneeria
| Lk | Tiraaž | Žanr | Suurus | Kestus |
| 28-29 | News | A |
INGO VALGMA,
Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, direktor
Mineraaltooret võetakse ühest küljest kui lõputut ressurssi ja teisest küljest kui väärtuslikku toorainet mis kohe-kohe otsa saab. Mõlemad peavad tegelikult paika, kuid tingimused muutuvad nii ajas kui poliitikas.
Kaevandamisstatistika näitab samu trende nagu tarbiv tööstuski: kaevandamismaht kasvab kõige suuremaks Hiinas. Tõus algas juba kaheksakümnendatel, kui see oli Hiinas veel Euroopaga samaväärne, kuid nüüdseks on see ületanud teiste kontinentide kaevandamismahte kolme-ja enamakordselt. Osa turgu on juurde võidetud Euroopalt, kuid peamine kasv on toimunud Hiinas nii sisetarbimise kui ekpordi tõttu. Hiina ja Aasia ekport pärsib küll teiste kontinentide toodangumahu kasvu, kuid ka mujal on need tõusuteel.
Statistikat vaadates tuleb silmas pidada, et ülemaailmses terminoloogias käsitletakse ehitusmaterjalide kaevandamist muust kaevandamisest eraldi. Peamiselt sellepärast, et ehitusmaterjale tarbitakse põhiliselt kohalikus tööstuses ja usaldusväärsete kaevandamismahtude andmete kogumine on siis liiga keeruline.
Viis mineraaltooraine gruppi
Kasutusalade ja käitlemistehnoloogiate järgi jaotatakse mineraaltooraine viide gruppi: raud ja rauasulamid, värvilised metallid, haruldased metallid, tehnoloogiline toore ja kütused. Mineraalseid ehitusmaterjale käsitletakse jälle eraldi.
Rauasulamite gruppi kuuluvad raud, kroom, koobalt, mangaan, molübdeen, nikkel, koltan, titaan, volfram, vanaadium. Värvilised metallid on alumiinium, antimon, arseen, boksiit, vismut, kaadmium, vask, gallium, germaanium, plii, liitium, elavhõbe, haruldased muldmetallid, telluur, tina, tsink. Haruldaste metallide gruppi kuuluvad kuld, plaatinametallid (pal-laadium, plaatina, roodium) ja hõbe.
Tööstuslikud maavarad on asbest, barüüt, bentoniit, boorimineraalid, teemantid (vääriskivid ja tööstuslikud teemantid), diatomiit, päevakivi, fluo-riit, kips ja anhüdriit, grafiit, guaano, kaoliin, magnesiit, perliit, potas, fosforiit, sool, väävel, talk, vermikuliit ja tsirkoon. Kütused on kivisüsi (ka antratsiit ja energeetiline kivisüsi), koks,
pruunsüsi, maagaas, nafta, õliliivad, põlevkivi ja uraan.
Üldiselt kasutatakse nii metallide, kütuste kui ehitustoorme puhul põhitoodangu nimetust, mis lähtub kauba nimetusest. Näiteks dolokivi ning lubjakivi ja kruusa ei tooda välja eraldi, vaid ühise nimetaja all - tarbimisklassi järgi killustik. Samuti ei ole tarbimisstatistikas oluline, mis kivimi seest saadi kätte ühend P205 - seda kaupa nimetatakse fosforiidiks.
Samal ajal, kui kaevandamine liigub eelkõige sinna, kus on soodsamad tingimused, muutub ka mineraaltoormega varustamise poliitiline olukord. Enamik maailma mineraaltoormest toodetakse poliitiliselt ebastabiilsetes riikides.
Mis on mäendustingimused?
Mäendustingimuste järgi määratakse ja valitakse ka kaevandamiskoht. Eelkõige kaevandatakse mäestikes, kus on moodustunud metallimaagid ja mis on lähemal veeteedele.
Ülikülmas või kuumas kliimas on kallis kaevandada ja seetõttu näeme maailmakaardil ka nendes kohtades valget laiku. Poliitiline keskkond saab määravaks, kui eelnevad tingimused on soodsad, eriti Hiinas, kus soodustatakse maavarade kasutamist, ja Euroopas, kus seda takistatakse. Statistika näitab, et ka tehnoloogia- ja töötlev tööstub liigub tasapisi sinna, kus kaevandatakse.
Eesti kolm maavara: põlevkivi, turvas ja fosforiit
Eesti paistab statistilistes andmetes välja põlevkivi, turba ja fosforiidi poolest. Nii nagu Eestis põlevkivi, on maailma tähtsaim maavara süsi. Söe abil toodetakse 70% maailma eletri-enegia baasvõimsusest. Seni kuni paremat imerohtu pole leiutatud, jätkub söeosakaalu kasv.
Sarnane trend võib käivituda ka põlevkivi puhul, kui majandusküsimused hakkavad rohkem poliitikat mõjutama. Eriliseks muretsemiseks põhjust ei ole, kuna söekasutamise tehnoloogia on juba kordi säästlikumaks muudetud. Nii nagu kütuste puhul, kasvab ka teiste toorainete kaevandamine tulevikus tunduvalt.
Kaks head tehnoloogiat
Toodangumahu kasvu oluline mootor on ka hea tehnoloogia. Eriti väärivad esiletoomist kaks tehnoloogiat, mis on maavarade ammutamist tõusuteele aidanud. Need on hüdrofrakki-mine koos suundpuurimisega ja suurte kambritega kaevandamine. Viimane on võimalikuks teinud madala sisaldusega maakide kasutuselevõtmise paljudes piirkondades. Eristatakse suuri kambreid, mille mõõtmed on ca 50 m laius, 150 m pikkus ja 100 m kõrgus, ja arendatavaid ning tulevasi suuri kambreid või väristamisega kaevandamist, kus maaki varistatakse ja lõhatakse ülisuurtes mahtudes {supercaves, kambri kõrgus 1 km ). Selle tehnoloogia abil suudetakse tõsta päevatootlikkus 160 000 tonnini päevas.
Suur tootlikkus toob kaasa soodsamad majandusnäitajad. Karjääride ja kaevaduste mõõtmed kasvavad seega tunduvalt. Tuleb silmas pidada, et superkarjääre ja -kaevandusi suudavad rajada vaid üksikud suurfirmad, kes ongi enamiku maailma mäetööstusest enda kätte võtnud. Need on PHP Billiton, Rio Tinto, Caterpillar. Eestis ja Läänemere ümbruse riikides tegutsevad nendega võrreldes mikro-ja miniettevõtted. Kui tulevikus leitakse hea kasutusvõimalus Eesti kildale ja fosforiidile, siis hakatakse ka neid kaevandama, kuid suure tõenäosusega säästvama tehnoloogiaga, kui on senised.
