Õppematerjalid: september 2017

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagled sügisel Sassi poolsaarel

Siinsed metsa- ja võsasiiludega liigendatud põllud-jõeluhad on olnud ammustest aegadest metskitsede eluks väga sobilik kant. Metskitsi ei kohta pelgalt vaid põldudel-luhtadel, Matsalu mail Kõera kandis oli väike seltskond tühja talu seina ääres õunapuu all kenasti käärinud ubinaid nosimas. Need olid päris julged loomad, ei tea kas õunad andsid julgust juurde. Igatahes minge metskitsi pildistama, sest nii tavalisest loomast on vaja sügisese fotonäituse jaoks erakordseid ja võrratult häid pilte. Filmis Tiit Hunt, jaanuar 2017.

Kiivitajad

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on üks esimesi kevadekuulutajaid, tema rändeparvi võis näha juba märtsi alguses. Pikk maa tal tulla polegi, sest talvitumispaigad asuvad kodule üsna lähedal Kesk- ja Lääne-Euroopas. Kiivitaja saabumist on raske kahe silma vahele jätta, sest parvedes rändav lind on piisavalt suur ja silmatorkva välimusega ning üsna häälekas. Esmapilgul musta-valgekirju sulerüü küütleb päikeses sitiksiniselt või smaragdroheliselt ning kõvahäälset hüüdu saatval hoogsal sabavibutusel paljastub terrakotakarva sabaalune. Tagatipuks ehib elavaloomulise linnu pead suletutt, millega selle kandja oma meeleolust ja kavatsustest teada annab või lehvib tutike isesoodu veel kõledas tuules.

Rõõmsad haned

Kuula laulu Youtubis või osta heliplaat „Eesti vanad lastelaulud 6“. Muusika Ukraina rahvaviis, sõnad rahvaluule, muusikaseade Tajo Kadajas, vokaalseade Ursel Oja. Mängivad Tajo Kadajas ja Vladimir Petuhhov. Laulavad Liisi Oja, Jekaterina Bossenko, Kethrin Urbas, Brigita Murutar. Noodi esmatrükk väljaandes „Laulik III“, koostanud Riho Päts, Tallinn 1957.

Haned rändavad

Suur-laukhanede (Ansel albifrons) massilise rände aeg on kätte jõudnud. Neljapäeva, 26. märtsi hommikul oli Jüri aleviku lähistele põldudele jõudnud laskuda juba tuhandeid suur-laukhanesid ja nende parvi lisandus järjest juurde. Vägev vaatepilt. Meilt läbirändavad laukhaned on teel talvituspaikadest Saksamaal ja Hollandis pesitsusaladele Põhja-Venemaa põhjaosas. Eesti on suur-laukhanedele tähtsaks rändepeatuspaigaks ja koondumispaigaks, seepärast nad peatuvadki meie orase- , talirapsipõldudel ning rannaniitudel nii arvukalt ja pikka aega. Suur-laukhani meil ei pesitse, üksikuid linde on nähtud aga talvitumas. Suurte laukhaneparvedega rändavad sageli koos ka vähesel arvul teisi haneliike, eile jäid silma rabahaned. Kuid binokliga tasuks alati uurida, ega nende sappa pole end haakinud mõni linnuharuldus.

Kevade esimesed tunnid videos

20. märtsil kell 12.28 algas astronoomiline kevad. Peatselt saabuva kevade hommik oli pilvitu ja külm, saabumise hetkel vilksatas päike veel aeg-ajalt pilve tagant ning tunni pärast sadas juba lund-lörtsi. Selline oli ilm pööripäeval Harjumaal.

Suur kirjurähn pojaga

Tavapäraselt, nagu videostki näeb, otsivad rähnid putukaid toiduks ikka puutüvedelt kasutades selleks oma väga pikka keelt, mis sähvib rähnipojal tihti noka vahelt välja nagu nastikul-rästikul.

Kurekaamera Sassis

Mobiilne veebikaamera, mis hiljuti jälgis kurvitsate rännet, on nüüd Matsalu Rahvuspargis Sassi poolsaarel rändavate sookurgede võimalikus ööbimispaigas.

Arusisalik

Arusisalik https://et.wikipedia.org/wiki/Arusisalik http://www.veeseire.ee/search?q=videod Zootoca vivipara

Kylmänjähmeällä kyy-hepulla oli asiaa...

Oulun Tyrnävä-Murto maisemissa juoksulenkillä. Edessä juoksevat koirat ohittivat kyyn, minä nippa nappa ja tietysti loikkasin ja kiljahdin. Kärmes oli kylmänjähmeä, mutta eipä se silti tykännyt, kun pöljä ihminen lähentelee ja tunkee kännykkäkameraa nenän eteen.

Kyy

Matelijatutkija Timo Paasikunnas kaivaa sihisevän naaraskyyn laatikostaan. Tutkimusoloissa elävä kyy pääsee hetkeksi sille ominaiseen luontoon Käärmejärventiellä Porvoossa.

Nastik konna neelamas3.

Sagadi seenenäitus

Seenetarkus Sagadilt Pildid näituseseentest: http://www.minest.ee/2017/09/seenetarkust-sagadi-seenenaituselt.html

(1) 1. Mis on soo ja kuidas ta tekib? - YouTube

(1) 1. Mis on soo ja kuidas ta tekib? - YouTube
Pin / Albumid
/ Õppematerjalid
/ Allikas

1. Mis on soo ja kuidas ta tekib?

Õppefilmide seeriasse „Ah soo!“ kuulub üheksa filmi: 1) Mis on soo ja kuidas ta tekib? (5.59 min) 2) Käime läbi sootüübid (14.01 min) 3) Turvas (8.17 min) 4) Soode taastamine ja taastumine (5.22 min) 5) Vesi ja veekogud soos (7.12 min) 6) Sooarheoloogia (8.39 min) 7) Soohirmud soolugudes (5.23 min) 8) Inimeste jäljed soos (9.18 min) 9) Kuidas hoida ja kaitsta soid? (3.58 min) Uuri lähemalt, kuidas Eestimaa Looduse Fond soid taastab: https://soo.elfond.ee/