EKI Keelenõuanne:

Kas lõpeb või lõppeb?

Eesti keeles on rühm tegusõnu, mida võib vabariikliku õigekeelsuskomisjoni 22. jaanuari 1981. aasta otsuse järgi pöörata nii õppima kui ka muutuma eeskujul. Neist kõige sagedamini on küsitud sõna lõppema. 

lõppema : lõppeda : lõpeb : ei lõpe : lõpeks : lõppes : lõppenud : lõpetakse (nõrgeneva astmevaheldusega pööramine nagu õppima) 

lõppema : lõppeda : lõppeb : ei lõppe : lõppeks : lõppes : lõppenud : lõppetakse(astmevahelduseta pööramine nagu muutuma) 

Nendest vormiridadest on näha, et kindla kõneviisi olevikus võib kirjutada Koosolek lõpeb= lõppeb, selle eeskujul Tunnid lõpevad = lõppevad, aga lihtminevikus on ainuõige vormlõppes (mitte "lõpes"), sest lihtminevik on alati tugevas astmes. 

Teisi kaheti pöörduvaid tegusõnu on näiteks hukkuma (hukub = hukkub), lekkima (lekib= lekkib), rappuma (rapub = rappub), sattuma (satub = sattub), settima (setib = settib),süttima (sütib = süttib), tekkima (tekib = tekkib), küündima (küünib = küündib),pürgima (pürib = pürgib), sulgema (suleb = sulgeb).

Kuus lahedat Androidi-rakendust, millest sa ei teadnud! - Forte

Kuus lahedat Androidi-rakendust, millest sa ei teadnud! - Forte:

Kuus lahedat Androidi-rakendust, millest sa ei teadnud!

 (23)

www.FORTE.ee

29. november 2013 11:45

                     

Foto: Tele2

• Kes elektri eest kõige vähem maksavad?

Tele2 IT-juhil Aivar Karul on HTC One'i nutitelefonis 120 tasuta ja tasulist äppi, mida ta reaalselt kasutab.

Siin on viimase aja viis põnevamat, mida ta soovitab ka teistele.

Mõni neist on saadaval ka teistele mobiilsetele platvormidele, aga see soovitus on spetsiaalselt Androidi-kasutajale!

OnRoad

teeb mobiiltelefonist auto pardakaamera, mis salvestab pilti, näitab vahemaad meetrites järgmise autoni ning annab vajadusel hoiatussignaali.

Samuti näitab parklas auto asukohta, kui peab sõidulogi.

IP Cam Viewer

võimaldab nutitelefonist vaadata teise võrku ühendatud kaamera pilti. Valvekaameraks saab teha kasvõi enda vana telefoni või veebikaamera.

Norton Identity Safe

on tasuta äpp, mis salvestab ja hoiab kõik salasõnad krüpteeritud kujul pilves, nii et meeles on vaja pidada vaid üht parooli.

Äppi kasutades ei unusta ise kõiki kuskile esitatud paroole ega pea ka samu ankeete mitu korda täitma. Toimib turvaliselt nii mobiilis kui ka arvutis.

Flightboard ja Worldmate

on reisiäpid. Esimene võimaldab näha näiteks Tallinna ja teiste lendude täpset infot ja lennujaamade kaarte – abiks, kui pead kiirelt jätkulennule jõudma.

Kui edastad oma broneerimisinfo e-kirjaga Worldmate'i aadressile, siis peab selle äpp automaatset kalendrit ja ülevaadet Sinu reisidetailide kohta.

MyScript Calculator

on lihtne ja laheda välimusega kalkulaator, mis võimaldab tehteid nuppude toksimise asemel näpu või pulgaga ekraanile joonistada. Muudab murdude või muude keerulisemate kujundite ja valemite arvutamise mugavaks.

Looduse leheküljed - Õppematerjalid

Looduse leheküljed - Õppematerjalid:

• Bioloogia
• Digiraamat: "Sitasitikas Sass"
• Eesti Entsüklopeedia loodusportaal
• Eesti loomamuinasjutte
• Eesti Ornitoloogiaühingu juhendid ja abimaterjalid
• Elus teadus
• Füüsika
• Keemia
• Keemiline analüüs: infoallikad
• Keskkonnaameti Keskkonnahariduse videod
• Koduümbruse loomadega tutvumine
• Koolielu õppematerjalide otsingumootor
• Lehola keskkonnahariduskeskuse õppematerjalid
• Loodusesõbra töövihik
• Mäendusõpik
• Metsa uuendamine
• Mõtle, mida tarbid. Õpetajate käsiraamat
• MTÜ Silmaring õppematerjalide veebikeskkond
• Noor loodusuurija - loodusõpetuse katsed 4.-6. klassi õpilastele
• Õppematerjalid Koolielu portaalis (igale kooliastmele):
• Õppematerjalid MIKSIKEse kodulehel
• Õppematerjalid TÜ Teaduskooli kodulehel (Bioloogia, Füüsika, Keemia)
• Õuesõppe töölehed Haapsalu õpetajatelt 1.klaasile
• Tartu loodusmaja õppematerjalid
• Töölehed
• Veeteemaline õpimapp koos töölehtedega

• Bioloogia
• Botaanika - loengukursus (TÜ Botaanika ja Ökoloogia Instituut)
• Botaanika Gümnaasiumidele - konspekt (Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium)
• Dendrokronoloogia (Alar Läänelaid, TÜ Botaanika ja Ökoloogia Instituut)
• Eesti Linnuatlas - koostamisel olev andmebaas Eesti haudelindude levikust. Oodatakse kaastöid. (EOÜ)
• Eesti päevaliblikaid Zooloogiamuuseumi kogudes - põhjalik pildikogu päevaliblikatest koos eestikeelsete ja teaduslike nimetustega
• Eesti selgroogsed - õppematerjal põhi- ja gümnaasiumiõpilastele (© 1997 Loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu Ülikool)
• Eesti taimed - õppematerjal põhi- ja gümnaasiumiõpilastele (© 1997 Loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu Ülikool)
• Elukeskkonnad - 5. klass
• Gregor Mendel - Mendeli elulugu ja tema kuulus artikkel herneste ristamisest - nii originaalkeeles kui ka eestikeelses tõlkes (Mart Viikmaa)
• Kooligeograafia - lehekülg on mõeldud eelkõige geograafiaõpetajatele (TÜ Geograafia Instituut)
• Kõrv loodusesse - loodushääled (ELFi multimeediaprojekt) Kõrv loodusesse õpiülesanded
• Kõrv loodusesse õpiülesanded
• Läki kalale! - 3. klass
• Liigitame loodust - 4. klass
• Linnud internetis - kogumik linnuteemalisi viiteid (Keskkonnahariduse Selts)
• Linnulood - huvitavaid lugusid lindudest Eesti Ornitoloogiaühingu varamust
• Loodusaed - loodussõbralik aiapidamine
• Loodusfilmid
• Loodusõpe -liigitutvustused, viktoriinid, fotokonkursid
• Loodusteaduslikud mudelid põhikoolile - 5Dvision
• Loomade käitumine
• Loomade ökofüsioloogia loenguid - membraanide füsioloogia, närvisüsteem, meeleelundite füsioloogia (Alo Vanatoa)
• Lülijalgsed - ülevaade hulkjalgsetest, putukatest, ämblikulaadsetest, vähkidest
• Metsaseltsi videogalerii
• Noor loodusuurija - loodusõpetuse katsed 4.-6. klassi õpilastele
• Õppematerjalid Keskkonnaharidus.ee koduleheküljel
• Õppematerjalid Koolielu portaalis (igale kooliastmele):
• Õppematerjalid MIKSIKEse kodulehel
• Õppematerjalid TÜ Teaduskooli kodulehel (Bioloogia, Füüsika, Keemia)
• Organismide mitmekesisus - Taimed (TÜ Botaanika ja Ökoloogia Instituut)
• Putukad 8. klass
• Putukate pärusmaa - putukateemaliste viidete süstematiseeritud kogu, sisaldab putukauudiseid (© Tiit Teder)
• Selgroogsed loomad - 7. klass
• Selgrootud ja selgroogsed - 9. klass
• Selgrootud loomad - 8. klass
• Sissejuhatus käitumisökoloogiasse. Loengukonspekt (Raivo Mänd)
• Suguline dimorfism, sugude suhe (T. Teder)
• Väljasurnud maismaaselgroogsed - 7. klass
• Videoloomad - koduümbruse loomadega tutvumine videofilmi abil (A.Tamm, TÜ Zooloogiamuuseum)
• Aken Universumisse - kliima, päikesesüsteem, geoloogia, füüsika jne (EN)
• Amphibian Embryology Tutorial - Kahepaiksete embrüoloogia õppevahend (EN)
• Biology Base - loomad, taimed, üldbioloogia; nimestikud jm mitmesugused kogutud andmed (© 1995-2003 Robert B. Hole, Jr.) (EN)
• Climate change - lihtne seletus kliima soojenemisest ja selle tagajärgedest (EN)
• Climate change - õppematerjale, mänge ja linke kliima soojenemisest (EN)
• Eco Kids, Kanada (EN)
• Educators guide to bird study - leht õpetajatele ja õpilastele linnuvaatlemisest (EN)
• Embryo Development - Populaarne ülevaade inimese lootelisest arengust, palju ilusaid pilte ja mõned filmid (University of Pennsylvania, USA) (EN)
• Esa Kids - leht maailmaruumist, ja planeedist Maa: mängud, viktoriinid, Euroopa kosmoseagentuur (EN)
• Evolution - evolutsiooni teemalisi õppematerjale (EN)
• Introduction to Evolutionary Biology - Sissejuhatus evolutsiooniteooriasse, ülevaatlik artikkel (Chris Colby, USA) (EN)
• Kids to ecology - ökoloogia alane leht kooliõpilastele ja õpetajatele: ökolingid, mereloomad, looduskaitseprojektid (EN)
• Maailma vihmametsade portaali leht lastele (EN)
• MBG Net, Missouri Botanical Garden - Maailma bioomid, ökosüsteemid (EN)
• Microbe Learning Center - Populaarne ülevaade mikroobidest ja nende ökoloogiast (Digital Learning Center for Microbial Ecology) (EN)
• MIT Biology Hypertextbook - Ülevaade rakubioloogiast (EN)
• Muld ja mullaelustik, The Discovery Channel - mänguline õppematerjal koolitundi (EN)
• Neuroscience for kids - Väga lihtsalt seletatud tänapäeva neurobioloogia (EN)
• Rainforests in math - matemaatika alased õppematerjalid, illustreeritud vihmametsadega (EN)
• Sea World Adventure Park - õppematerjale ja mänge (EN)
• The Discovery Channel - veebipõhiseid õppematerjale, videod erinevatelt aladelt (EN)
• The Ozone hole tour - osooniaugud (EN)
• Vertebrate Flight Exhibit - Õppematerjale selgroogsete lendamisest (EN)
• Videoklippe Ameerika loodusest ja elustikust - USA Oregon Public Broadcasting and PBS (EN)
• Virtual Frog Dissection - Konna lahkamine arvutiekraanil (EN)
• Wetlands -  ühenduse Environmental Concern (USA) kodulehel olevad veebipõhised õppematerjalid, märgaladega seotud terminite seletused, märgalade nimetusi erinevates maailma keeltes (EN)

Materjalid - Repository

Materjalid - Repository:

Kui Sul on õppematerjale, mida tahaksid hoiustada ja teistelegi mugavalt kättesaadavaks teha, oled just õiges kohas. Oodatud on ka mahukamad materjalid (videod, animatsioonid jmt). Repositoorium on koht, kuhu oma õppematerjalid üles seada ning kust endale vajalikku materjali otsida. Siit leiab huvitavaid õppematerjale erinevates formaatides erinevate valdkondade kohta nii teoreetilises kui praktilises võtmes. Õppematerjali otsimiseks on võimalik kasutada kaht tüüpi otsingut: materjali metaandmete alusel või sõnapilvest. Iga materjali saab hinnata, kommenteerida ning märkida selle kasutamist. Kõik õppematerjalid on varustatud Creative Commonsi litsentsiga. Veendu esmalt, kuidas on paika pandud konkreetse õppematerjali kasutamisõigused.

Kraanad

Tööstuslikud elektriseadmed ja -paigaldised:

Kraanad

Kraana on masin, mis on ettenähtud lasti tõstmiseks ja transportimiseks. Kraana töötab tsükkeltalitluses ning selle koormus sõltub lasti tõstekõrgusest ja teisalduskaugusest. Selle konstruktsiooni kuuluvad enamasti tõste-, sõidu- ja pöördmehhanismid. Olenevalt kraanast võib mõnd mehhanismi olla mitu või see võib üldse puududa. Liikumisviisi järgi jaotatakse kraanad: ·         paiksed kraanad; ·         ronikraanad; ·         teisaldatavad kraanad; ·         liikurkraanad. Tüübi järgi liigitatakse: pöördkraana – tööosa pöördub tugiosa suhtes 360° või vähem; sildkraana – koosneb rööbasteel liikuvast sõidumehhanismist – sillast, ning sillal liikuvast tõste- ja sõidumehhanismist – vankrist. Rööbastee on kinnitatud ehituskonstruktsiooni külge. Vastavalt paiknemisest rööbastee suhtes eristatakse tugikraanat ja rippkraanat. Tugikraana toetub rööbaste peale, rippkraana ripub rööbaste all. Harilikult omab tõstevõimet kuni 50 t, harvemal juhul kuni 600 t. Sildkraana tüüpi on ka: pukk-kraana – sarnaneb sildkraanale, peamiseks erinevuseks on rööbastee. Pukk-kraana on ehitatud jalgadega pukina, mis toetuvad maas olevale kraanateele. poolpukk-kraana – pukk- ja sildkraana hübriid. Üks rööbas on kinnitatud ehituskonstruktsioonile, teine asetseb maas. kaabelkraana – sild on asendatud tugede vahele kinnitatud tross, millel liigub rippvanker. Kandetross on harilikult 150 kuni 600 m, mõnel juhul ka 1 km. Kandevõime kuni 25 t, erijuhul ka 6 korda suurem. Kaabelkraana võib olla ehitatud ka radiaalkraanana, mille üks ots liigub ringjoonel ümber teise. virnastikraana – virnastusseadis liigub mööda vertikaalsammast. Sildvirnastikraanal on sammas kinnitatud vankri alla. Neid rakendatakse mehhaniseeritud ladudes, kus tõstekõrgus ei ületa 25 m ning lasti mass 5 kuni 10t. Noolkraana tüüpi kraanadel on haardeseade kinnitatud kraananoole või vankri külge. Haardeulatus on muudetav noole kaldenurga, pikkuse või liikuva vankri abil. Loomulikult väheneb kraana tõstevõime haardeulatuse suurenedes. Noolkraana tüüpi kraanad jagunevad: noolkraana – selle nool on kinnitatud pöördplatvormile või külgmiku raamile. Noolkraana hulka kuuluvad auto, raudtee-, rööbas-, sammuv, ratas-, roomik- ja ujuvkraana. Lasti raskusest sõltuva kallutusmomendi vähendamiseks kasutatakse nendel vasturaskust. tornkraana – selle nool on kinnitatud sõrestikulise torni külge. Tornkraana võib olla kinnitatud ehitise külge ning seal pikendatav või rööbastel liikuv. Nende tõstevõime on tavaliselt kuni 75 tonni, laevaehituses kasutatavatel kuni 450t, haardeulatus kuni 50m. portaalkraana – selle pöördosa asub liikuval portaalil. Nende tõstevõime on kuni 300t. Kasutatakse sadamates. mastkraana – selle kandekonstruktsiooni hoiavad vandid (vantkraana) või toed (jäikjalgkraana). Nool kinnitub masti üla-, kesk- või alaossa. konsoolkraana – haardeseadeldis on kinnitatud pöördosa või samba küljes olevale konsoolile või vankrile. üherööpaline pöördkraana – liigub maal asuval üherööpalisel teel. Seda hoiab püsti ülemine juhiktee. Kraana konstruktsioon Kraana konstruktsiooni kuulub palju erinevaid mehaanilisi ja elektrilisi seadmeid. Vaatleme kraana ehitust sildkraana näitel. Sildkraana allikas: электрооборудование промышленных предприятий и установок. 1981. Энергоиздат Kraana kandekonstruktsiooniks on sild (25), mis on paigutatud rööbasteele (16). Rööbastee kinnitub ehituskonstruktsioonile (1). Kandelattidel (2 ja 13) asetsevad rattad (15). Elektrimootorilt (19) läbi reduktori (14) ning veovõlli (18) kandub pöördemoment ratastele. Sillal asetseb vanker (5), mis liigub mööda relsse (20). Vankri ajam koosneb samuti elektrimootorist (9) ja reduktorist (10). Konksuga (23) haardeseadis (22) on ühendatud vintsiga (6) trosside (24) abil. Vintsi ajam koosneb elektrimootorist (7) ja reduktorist (8). Kabiinist (27) juhib operaator juhtseadmete (26) abil kraanat. Kogu juhtaparatuur paikneb elektrikilpides (4) kraana sillal ning kilpides (21) käivitusreostaadid. Hooldustöödeks on kabiinist võimalik pääseda sillale luugist (3). Kraana saab toidet lattidest (17) liugkontakti abil. Kraanadega on võimalik transportida erinevaid laste. Neid liigitatakse: ·         tükklast – suured üksikesemed (masinad, mööbel jne) ·         puistlast ·         vedeliklast Lasti tõstmiseks kasutatakse haardeseadiseid (lastihaardeseadis), mis liigituvad: konks – kõige universaalsem lastihaarde- ja veoseadis. Need on ühe või kaheharulised sepised tõstevõimega kuni 100t või plaatidest liitkonksud tõstevõimega kuni 350t. spreeder – konteinerlaaduri automaathaardeseade. Koosneb  konteinerimõõtmelisest raamist ja nurkades asetsevatest  haaratsitest. tõstemagnet – kraana külge trossiga kinnituv massiivne  elektrimagnet. Kasutatakse metalli, eeskätt vanametalli tõstmiseks  ja transportimiseks. haarats – tükklasti tõstmiseks ettenähtud lastihaardeseadis. greifer – haardekopp Spreeder allikas: http://www.portpictures.nl Konteinerlaaduri töö. Allikas: bestshot1 Lihtsustatud sildkraana juhtimisskeem SA – kontroller YB – elektromagnetiline pidur KM1 – elektromagnetilise piduri kontaktor M – kiirendusreostaatidega varustatud faasirootoriga asünkroonmootor KM2 – asünkroonmootori esimene kontaktor KM3 – asünkroonmootori teine kontaktor SB – juhtimisskeemi väljalülitamine SQ1-SQ2 – teekonnalülitid KV1 – vaherelee (nullkaitse) KV3, R3, KM4 – vastulülituspidurduse ahela elemendid KM5, KM6, KM7 – käivitusreostaadi kontaktorid VD – dioodsild (täisperioodalaldi) KT1, KT2, KT3 – aegreleed käivitusreostaadi juhtimiseks R1, R2 – pingejagur