Kuus lahedat Androidi-rakendust, millest sa ei teadnud! - Forte

Kuus lahedat Androidi-rakendust, millest sa ei teadnud! - Forte:

Kuus lahedat Androidi-rakendust, millest sa ei teadnud!

 (23)
www.FORTE.ee
                     
Kuus lahedat Androidi-rakendust, millest sa ei teadnud!
Foto: Tele2
Tele2 IT-juhil Aivar Karul on HTC One'i nutitelefonis 120 tasuta ja tasulist äppi, mida ta reaalselt kasutab.

Siin on viimase aja viis põnevamat, mida ta soovitab ka teistele.
Mõni neist on saadaval ka teistele mobiilsetele platvormidele, aga see soovitus on spetsiaalselt Androidi-kasutajale!
teeb mobiiltelefonist auto pardakaamera, mis salvestab pilti, näitab vahemaad meetrites järgmise autoni ning annab vajadusel hoiatussignaali.
Samuti näitab parklas auto asukohta, kui peab sõidulogi.
võimaldab nutitelefonist vaadata teise võrku ühendatud kaamera pilti. Valvekaameraks saab teha kasvõi enda vana telefoni või veebikaamera.
on tasuta äpp, mis salvestab ja hoiab kõik salasõnad krüpteeritud kujul pilves, nii et meeles on vaja pidada vaid üht parooli.
Äppi kasutades ei unusta ise kõiki kuskile esitatud paroole ega pea ka samu ankeete mitu korda täitma. Toimib turvaliselt nii mobiilis kui ka arvutis.
on reisiäpid. Esimene võimaldab näha näiteks Tallinna ja teiste lendude täpset infot ja lennujaamade kaarte – abiks, kui pead kiirelt jätkulennule jõudma.
Kui edastad oma broneerimisinfo e-kirjaga Worldmate'i aadressile, siis peab selle äpp automaatset kalendrit ja ülevaadet Sinu reisidetailide kohta.
on lihtne ja laheda välimusega kalkulaator, mis võimaldab tehteid nuppude toksimise asemel näpu või pulgaga ekraanile joonistada. Muudab murdude või muude keerulisemate kujundite ja valemite arvutamise mugavaks.

Looduse leheküljed - Õppematerjalid

Looduse leheküljed - Õppematerjalid:


Materjalid - Repository

Materjalid - Repository:

Kui Sul on õppematerjale, mida tahaksid hoiustada ja teistelegi mugavalt kättesaadavaks teha, oled just õiges kohas. Oodatud on ka mahukamad materjalid (videod, animatsioonid jmt). Repositoorium on koht, kuhu oma õppematerjalid üles seada ning kust endale vajalikku materjali otsida. Siit leiab huvitavaid õppematerjale erinevates formaatides erinevate valdkondade kohta nii teoreetilises kui praktilises võtmes. Õppematerjali otsimiseks on võimalik kasutada kaht tüüpi otsingut: materjali metaandmete alusel või sõnapilvest. Iga materjali saab hinnata, kommenteerida ning märkida selle kasutamist. Kõik õppematerjalid on varustatud Creative Commonsi litsentsiga. Veendu esmalt, kuidas on paika pandud konkreetse õppematerjali kasutamisõigused.

Kraanad

Tööstuslikud elektriseadmed ja -paigaldised:

Kraanad
     
Kraana on masin, mis on ettenähtud lasti tõstmiseks ja transportimiseks. Kraana töötab tsükkeltalitluses ning selle koormus sõltub lasti tõstekõrgusest ja teisalduskaugusest.
Selle konstruktsiooni kuuluvad enamasti tõste-, sõidu- ja pöördmehhanismid. Olenevalt kraanast võib mõnd mehhanismi olla mitu või see võib üldse puududa.
Liikumisviisi järgi jaotatakse kraanad:
·         paiksed kraanad;
·         ronikraanad;
·         teisaldatavad kraanad;
·         liikurkraanad.
Tüübi järgi liigitatakse:
  • pöördkraana – tööosa pöördub tugiosa suhtes 360° või vähem;
  • sildkraana – koosneb rööbasteel liikuvast sõidumehhanismist – sillast, ning sillal liikuvast tõste- ja sõidumehhanismist – vankrist. Rööbastee on kinnitatud ehituskonstruktsiooni külge. Vastavalt paiknemisest rööbastee suhtes eristatakse tugikraanat ja rippkraanat. Tugikraana toetub rööbaste peale, rippkraana ripub rööbaste all. Harilikult omab tõstevõimet kuni 50 t, harvemal juhul kuni 600 t. Sildkraana tüüpi on ka:
  • pukk-kraana – sarnaneb sildkraanale, peamiseks erinevuseks on rööbastee. Pukk-kraana on ehitatud jalgadega pukina, mis toetuvad maas olevale kraanateele.
  • poolpukk-kraana – pukk- ja sildkraana hübriid. Üks rööbas on kinnitatud ehituskonstruktsioonile, teine asetseb maas.
  • kaabelkraana – sild on asendatud tugede vahele kinnitatud tross, millel liigub rippvanker. Kandetross on harilikult 150 kuni 600 m, mõnel juhul ka 1 km. Kandevõime kuni 25 t, erijuhul ka 6 korda suurem. Kaabelkraana võib olla ehitatud ka radiaalkraanana, mille üks ots liigub ringjoonel ümber teise.
  • virnastikraana – virnastusseadis liigub mööda vertikaalsammast. Sildvirnastikraanal on sammas kinnitatud vankri alla. Neid rakendatakse mehhaniseeritud ladudes, kus tõstekõrgus ei ületa 25 m ning lasti mass 5 kuni 10t.
Noolkraana tüüpi kraanadel on haardeseade kinnitatud kraananoole või vankri külge. Haardeulatus on muudetav noole kaldenurga, pikkuse või liikuva vankri abil. Loomulikult väheneb kraana tõstevõime haardeulatuse suurenedes.
Noolkraana tüüpi kraanad jagunevad:
  • noolkraana – selle nool on kinnitatud pöördplatvormile või külgmiku raamile. Noolkraana hulka kuuluvad auto, raudtee-, rööbas-, sammuv, ratas-, roomik- ja ujuvkraana. Lasti raskusest sõltuva kallutusmomendi vähendamiseks kasutatakse nendel vasturaskust.
  • tornkraana – selle nool on kinnitatud sõrestikulise torni külge. Tornkraana võib olla kinnitatud ehitise külge ning seal pikendatav või rööbastel liikuv. Nende tõstevõime on tavaliselt kuni 75 tonni, laevaehituses kasutatavatel kuni 450t, haardeulatus kuni 50m.
  • portaalkraana – selle pöördosa asub liikuval portaalil. Nende tõstevõime on kuni 300t. Kasutatakse sadamates.
  • mastkraana – selle kandekonstruktsiooni hoiavad vandid (vantkraana) või toed (jäikjalgkraana). Nool kinnitub masti üla-, kesk- või alaossa.
    konsoolkraana – haardeseadeldis on kinnitatud pöördosa või samba küljes olevale konsoolile või vankrile.
  • üherööpaline pöördkraana – liigub maal asuval üherööpalisel teel. Seda hoiab püsti ülemine juhiktee.
kaabelkraana


Kraana konstruktsioon
Kraana konstruktsiooni kuulub palju erinevaid mehaanilisi ja elektrilisi seadmeid. Vaatleme kraana ehitust sildkraana näitel.
Sildkraana allikas: электрооборудование промышленных предприятий и установок. 1981. Энергоиздат
Kraana kandekonstruktsiooniks on sild (25), mis on paigutatud rööbasteele (16). Rööbastee kinnitub ehituskonstruktsioonile (1). Kandelattidel (2 ja 13) asetsevad rattad (15). Elektrimootorilt (19) läbi reduktori (14) ning veovõlli (18) kandub pöördemoment ratastele. Sillal asetseb vanker (5), mis liigub mööda relsse (20). Vankri ajam koosneb samuti elektrimootorist (9) ja reduktorist (10). Konksuga (23) haardeseadis (22) on ühendatud vintsiga (6) trosside (24) abil. Vintsi ajam koosneb elektrimootorist (7) ja reduktorist (8). Kabiinist (27) juhib operaator juhtseadmete (26) abil kraanat. Kogu juhtaparatuur paikneb elektrikilpides (4) kraana sillal ning kilpides (21) käivitusreostaadid. Hooldustöödeks on kabiinist võimalik pääseda sillale luugist (3). Kraana saab toidet lattidest (17) liugkontakti abil.
Kraanadega on võimalik transportida erinevaid laste. Neid liigitatakse:
·         tükklast – suured üksikesemed (masinad, mööbel jne)
·         puistlast
·         vedeliklast
Lasti tõstmiseks kasutatakse haardeseadiseid (lastihaardeseadis), mis liigituvad:
  • konks – kõige universaalsem lastihaarde- ja veoseadis. Need on ühe või kaheharulised sepised tõstevõimega kuni 100t või plaatidest liitkonksud tõstevõimega kuni 350t.Spreeder
  • spreeder – konteinerlaaduri automaathaardeseade. Koosneb  konteinerimõõtmelisest raamist ja nurkades asetsevatest  haaratsitest.
  • tõstemagnet – kraana külge trossiga kinnituv massiivne  elektrimagnet. Kasutatakse metalli, eeskätt vanametalli tõstmiseks  ja transportimiseks.
  • haarats – tükklasti tõstmiseks ettenähtud lastihaardeseadis.
  • greifer – haardekopp


Spreeder allikas: http://www.portpictures.nl
Konteinerlaaduri töö. Allikas: bestshot1

Lihtsustatud sildkraana juhtimisskeem
SA – kontroller
YB – elektromagnetiline pidur
KM1 – elektromagnetilise piduri kontaktor
M – kiirendusreostaatidega varustatud faasirootoriga asünkroonmootor
KM2 – asünkroonmootori esimene kontaktor
KM3 – asünkroonmootori teine kontaktor
SB – juhtimisskeemi väljalülitamine
SQ1-SQ2 – teekonnalülitid
KV1 – vaherelee (nullkaitse)
KV3, R3, KM4 – vastulülituspidurduse ahela elemendid
KM5, KM6, KM7 – käivitusreostaadi kontaktorid
VD – dioodsild (täisperioodalaldi)
KT1, KT2, KT3 – aegreleed käivitusreostaadi juhtimiseks
R1, R2 – pingejagur

Elektrikeevitus

Tööstuslikud elektriseadmed ja -paigaldised:

Elektrikeevitus
Keevitamiseks nimetatakse metallide ühendamist kokkupuutepunkti kuumutamise teel. Võimalikud on kaks keevituse liiki:
1.          Sulakeevitus – materjal kuumutatakse kuni sulamistemperatuurini
2.  Survekeevitus – materjal kuumutatakse kuni plastilise olekuni, mille järel rakendatakse  mehaaniline jõud.
Levinumateks keevituseliikideks on:
·         käsikaarkeevitus;
·         keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG);
·         kontaktkeevitus;
·         plasmakeevitus.
Keevituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatakse järgmiseid keevitusliiteid.
1.      Põkkliide – kõige levinum keevitusliide. Kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide jm keevitamiseks (joonis 1.a).
2.      Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b).
3.      Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c).
4.      Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d).
Käsikaarkeevitus e. elektroodkeevitus
Keevitamiseks kasutatakse elektroodi, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Elektrood on kaetud kattega, millest moodustub sulametalli kaitsev räbukiht.
Kaarkeevitusel kasutatakse elektrikaare poolt tekitatud soojusliku efekti, mille abil sulatatakse liidetavad detailid ja elektrood. Elektroodi kasutatakse vajaliku lisametalli saamiseks.
Keevituselektroodid 
allikas:ru.wikipedia.org
Keevitusseadme moodustavad:
·         keevituse toiteallikas (keevitustrafo),
·         elektroodihoidja,
·         toiteallikat ja elektroodihoidjat ühendav keevitusjuhe,
·         elektrood,
·         kinnitusklambriga tagasivoolujuhe.
Keevitamisel tekkib elektroodi ja detaili vahele kõrge temperatuuriga (5000 - 7000°C) kaarleek. Selle tulemusena sulab keevituspiirkonnas detaili serv ja elektrood. Sulametall koguneb liite ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ning kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid.
Käsikaarkeevituse seadmed
Käsikaarkeevitusel kasutatakse väikest pinget 15 kuni 50V ning suurt voolu kuni 500A. Keevitusseadmetel peab olema võimalus reguleerida keevitusvoolu erinevate paksustega metallide keevitamiseks.
Keevituse toiteseadmeteks kasutatakse:
·         keevitustrafo – ehituselt või olla varustatud alaldiga. Alalisvoolul keevitades tekkib stabiilsem elektrikaar, mis tagab parema keevitusõmbluse kvaliteedi.
·         keevitusgeneraator – sisepõlemismootoriga generaator, võimaldab keevitada võrguvoolu puudumisel.
·         keevitusinverter – inverteeris muudetakse tööstusliku sagedusega vahelduvvoolu kõrgsagedusvooluks (5 – 25 kHz). Kõrgendatud sagedus võimaldab kasutada väiksemate mõõtmetega trafosid.
·         ostsillaator – ettenähtud kaarkeevituse toiteks kõrgetel sagedustel ja pingetel. Ossilaatori kasutamine soodustab elektrikaare süttimist ning tasakaalustab selle põlemist. Nende võimsus on vaid 100-250W, kasutatav sagedus 150-260kHz ja pinge 2-3kV. Kõrgendatud pinge tulemusel süttib kaar enne, kui elektrood puudutab keevitatavat metalli. Samal ajal sellise sagedusega vool ja pinge on inimesele ohutu. Ostsillaator ühendatakse paralleelselt keevitustrafoga. Ostsillaatoreid kasutatakse väikevõimsuselise kaarega keevitamisel mittesulava elektroodiga TIG-keevitusel.

Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas
Kaitsegaasis keevitamisel puudub elektroodi ümbritsev kate. Sulametalli kaitseks atmosfääri toime eest kaitseb kaitsegaasikiht. Sellise keevituse puhul on mitmeid eeliseid:
·         kaar on soojuslikult hästi konstrueeritud. Põhimetallis on struktuurimuutuse piirkond minimaalne ja keevitatavad detailid deformeeruvad vähe;
·         sulametall on kaitstud ümbritseva keskkonna mõju eest, eriti inertgaasi kasutamisel;
·         võimalus pidevalt jälgida kaart ja keevitussõlme;
·         võimalus keevitada erineva paksusega detaile;
·         mehhaniseerimise ja automatiseerimise lihtsus.
Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse:
·         keevitamine sulamatu elektroodiga ehk TIG-keevitus – kaarleek tekitatakse volframelektroodi ja keevitatava detaili vahele. Keevitusõmblus moodustatakse lisametalliks. Lisades elektroodile toorium-, lantaan, või ütriumoksiidi on võimalik tõsta keevitusvoolu. TIG-keevitust kasutatakse värviliste metallide ja nende sulamite ning roostevaba terase keevitamiseks.
·         keevitamine sulava elektroodiga ehk MIG/MAG-keevitus – keevitamisel kasutatakse keevitustraati. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil sulamiskiirusele vastava kiirusega kaarleegi piirkonda. Kaitsegaas võib paikneda eraldi mahutis, kus voolikute abil juhitakse see kaarleegi põlemispiirkonda või paikneda keevitustraadis.
Sõltuvalt kaitsegaasist jaguneb keevitus:
·         MAG-keevitus – keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (süsihappegaas);
·         MIG-keevitus – keevitus inertse gaasi keskkonnas (argoon);
·         MIG/MAG – keevitus gaaside segus.
Kontaktkeevitus
Kontaktkeevituse puhul juhitakse keevitatavatest detailidest läbi elektrivool ning samaaegselt surutakse need kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni.
Enamlevinud kontaktkeevituse liigid:
·         punktkeevitus – detailid liidetakse üksikutes piiratud pindalaga kontaktkohtades;
·         joonkeevitus – pidev õmblus saadakse jadamisi ühendatud üksteisega kattuvate punktide abil. Elektroodina kasutatakse rulle, mis avaldavad detailidele surve ning pööreldes nihutavad neid edasi.
Punktkeevitus. Allikas: http://www.welding.su
Plasmakeevitus
Plasmakeevitus jaguneb:
·         plasmakaar – kasutatakse nii keevitamiseks kui ka lõikamiseks ja pealesurumiseks. Seejuures peab töödeldav materjal juhtima elektrit.
·         plasmajuga – kasutatakse peamiselt kuumutamiseks ja elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks.

Lõikamine plasmakaarega: Allikas: Miller Arc Welding Products
Electrode - elektrood; Constricting nozzle - ahendav düüs.
Plasma tekitamiseks süüdatakse plasmatronis elektrikaar, misjärel juhitakse kaaresambale gaas. Gaas läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapniku ja nende segusid.

Uut

Sagedasemad teemad

Veeb (195) YouTube (194) Õppematerjalid (133) Fotokonkurss (65) Kuhu minna? (55) Äpp (16) Linnud (15) Keemia (13) Matkamine (13) Geograafia (8) Sõnastik (8) Kõige (6) Aialinnud (5) Online (5) Tihane (5) pdf (5) 2016 (4) Eesti (4) Inglise sõnastik (4) Kaardid (4) Keeleõpe (4) Käsitöö (4) Loodus (4) Lubjakivi (4) Maapõuematk (4) Mäng (4) Nipp (4) Seened (4) Vesi (4) Värvuline (4) Eesti keel (3) Gupi (3) Kala (3) Keskkonnaharidus (3) Lasteaed (3) Lind (3) Mess (3) Põlevkivi (3) Rasvatihane (3) Reaktsioonivõrrandid (3) Töö (3) Veeseire (3) Vintlased (3) ? (2) Abi (2) Akvaarium (2) Arvutiasjandus (2) Eesti sõnastik (2) Euroopa riigid (2) Fosforiit (2) Füüsika (2) Happed (2) Ilmastik (2) Interaktiivne õppematerjal (2) Interaktiivne õppevahend (2) Juhend (2) Jõul (2) Jõulud (2) Kaart (2) Kaevandamine (2) Karjäärimess (2) Keeleabi (2) Keelenõu (2) Keelenõuanne (2) Keeleveeb (2) Kesk-Eesti karjäärimess (2) Keskkond (2) Kliima (2) Kuidas (2) Lingid tulevikku (2) Lõhkeained (2) Maailma suurim (2) Matemaatika (2) Mida teha kui? (2) Mida teha? (2) Molekul (2) Mure (2) Mäendus (2) Paide (2) Põllumajandus (2) Riigid (2) Simulatsioon (2) Soo (2) Statistika (2) Tallinn (2) Tarkvara (2) Tihaslane (2) Turism (2) Tööstuspärand (2) Vaimne tervis (2) Vasalemma (2) Video (2) Õuesõpe (2) 2017 (1) 2020 (1) Aiandus (1) Aiapidamine (1) Ajalugu (1) Analüüsivõime (1) Andmed (1) Android (1) Anioon (1) Asukohamängud (1) Asula (1) Auto ostmine (1) Bioloogia (1) E-õpe (1) EKI (1) Eesti keele test (1) Eesti kohad (1) Eesti sood (1) Eesti-vene sõnaraamat (1) Elekter (1) Elektrikeevitus (1) Elektrilaeng (1) Elektrolüüs (1) Elektrolüüt (1) Enesekindlus (1) Enesetunne (1) Estuaar (1) Ettevõtlus (1) Fosforiidi kaevandamine (1) Fosforiit Inseneeria (1) Fotograafia (1) Geoloogia (1) Gmail (1) Goegraafia (1) Google (1) Hallvares (1) Hape (1) Hänilane (1) Iirimaa (1) Ilutulestik (1) Infotehnoloogia (1) Inglise-eesti (1) Inimese elundkonnad (1) Ioon (1) Ioonkoostis (1) Isetegemine (1) Isotoop (1) Juga (1) Jälgimine (1) Järvede seiramine (1) Jäta meelde (1) Jõgi (1) Kaardirakendus (1) Kadakalind (1) Kaevude seire (1) Karjäärid (1) Kasevint (1) Katioon (1) Kaunistus (1) Keel (1) Keelesäuts (1) Keevitus (1) Keskkonnaamet (1) Kirevkala (1) Kirjutaja loeb (1) Kiviaed (1) Kivid (1) Kivimid (1) Koduvarblane (1) Kogumik (1) Kohad (1) Konkurss (1) Kosmos (1) Kraanad (1) Kuidas pildistada ilutulestikku? (1) Kuldnokk (1) Kutseharidus (1) Käbi (1) Käsitöömess (1) Käsitööseened (1) Küttejõu (1) Laeng (1) Lahjendatud hape (1) Lego (1) Lehtersuue (1) Lepalind (1) LibreOffice (1) Liikluskasvatus (1) Lingikogu (1) Linn (1) Linnumääraja (1) Linnuõpik (1) Lugeja kirjutab (1) Lugu (1) Luguretk (1) Lumekaart (1) Lumikatte paksus (1) Maagia (1) Maailma vanim (1) Maapõu (1) Maardu (1) Maardu maapõuematk (1) Madalrõhkkond (1) Madalrõhuala (1) Marmor (1) Masinad (1) Meedia (1) Meiliga jälgimine (1) Metallid (1) Mets (1) Metsavaht (1) Metsvink (1) Metsvint (1) Miljonkala (1) Mis päev täna on? (1) Mittemetallid (1) Muld (1) Mullaparandusained (1) Mussoon (1) Mälu (1) Nafta (1) Netiraadio (1) Nutiseade (1) Nõuanded (1) Nõustamine (1) Online sõnastik (1) Ookean (1) Pajulind (1) Pajutihane (1) Pandipakend (1) Parus major (1) Passaat (1) Pildid (1) Pildistamine (1) Pilvelind (1) Piparkoogid (1) Planeedid (1) Poenimekiri (1) Populaarne (1) Praak (1) Programmeerimine (1) Proovivõtmine (1) Punakurguke (1) Punarind (1) Päev (1) Päikeseenergia (1) Päikesevarjutus (1) Põhjavint (1) Põldvarblane (1) Põlevkivimaa (1) Püriit (1) Raadio (1) Raamat (1) Raba (1) Rabamurakas (1) Rahvastik (1) Rakendus (1) Reaalsusmatkad (1) Register (1) Rekord (1) Risulind (1) Ruunimärk (1) Rästaslane (1) Rüüts (1) SEO (1) Sabatihane (1) Santatracker (1) Seente kasvatamine (1) Siisike (1) Sinitihane (1) Smart-ID (1) Soolsus (1) Spektrivärvid (1) Suhkur (1) Suurnokk-vint (1) Sõnaraamat (1) Taastuvenergia (1) Tabel (1) Taimed (1) Taimekasvatus (1) Taimemääraja (1) Tarbimine (1) TaskuTark (1) Tee ise (1) Teeviit (1) Tegevused (1) Telefon (1) Telefoni mälu (1) Tervis (1) Test (1) Toitumine (1) Treimine (1) Tsüklon (1) Tugev elektrolüüt (1) Tuhat tänu (1) Tumblr (1) Tunnel (1) Turvas (1) Täistekstid (1) Tõlge (1) Tööotsimine (1) Tööpakkumised (1) Tööstusturism (1) Töötus (1) Töövihik (1) Tööõpetus (1) Uuenduste tellimine (1) Uuring (1) Vaatamisväärsus (1) Vaipsoo (1) Valaste juga (1) Vanim (1) Vares (1) Vareslane (1) Vee modelleerimine (1) Vee omaduste mõõtmine (1) Vee vooluhulga mõõtmine (1) Vee voolukiiruse mõõtmine (1) Veebiraadio (1) Veebiõpik (1) Veeproov (1) Veetaseme mõõtmine (1) Vendade päev (1) Veskid (1) Veskivaramu (1) Vihmavint (1) Viiksutaja (1) Viirus (1) Vikisõnastik (1) Virmalised (1) Vooluveekogude seire (1) Väike põõsalind (1) Värvid (1) Västriklane (1) Väävelhape (1) pH (1) Õpetus (1) Õpi (1) Õpik (1) Õppeprogramm (1) Üritused (1)

Populaarsed praegu

Populaarsed hiljuti

Populaarne möödunud aastal

Populaarseimad postitused